Eestlannast kaskadöör: naised on sel alal isegi meestest paremad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: James Horan

Ta on murdnud põlve, randme ja muid luid. Töö tõttu on tal paigast nihkunud puus ja õlad. Mitmel korral on ta end nii valusasti ära löönud, et on kaotanud meelemärkuse. Ent see käib paratamatult Inge Sildniku ameti juurde.

Alustame  isiklikest andmetest. Pikkus 170 cm, kaal 59 kg. Strateegilised ümbermõõdud: 85-67-95. Jalgade pikkus siseküljel: 77 cm; välisküljel puusaluuni: 102 cm. Nahk: hele; juuksed: blondid; silmad: sinised.

Appi, milline seksism – hinnata naist keha ja välimuse järgi! Aga vaat, ei ole seksism. Sest tegemist on erilise naisega. Naisega, kelle puhul välimus ja mõõdud on sama tähtsad nagu see, mis ta oskab. Ja ta oskab ikka hulle asju!

Saage tuttavaks: 36-aastane Inge Sildnik, maailma filmi- ja telebisnises, sealhulgas Hollywoodis hinnatud naiskaskadöör. Sydneys elav eestlanna, kelle vanemad põgenesid Austraaliasse Teise maailmasõja eest. Tema teenistuslehelt leiab hulga tuttavaid pealkirju: ta on kaasa löönud filmides «Suur Gatsby», «Superman tuleb tagasi», «Mad Max: Fury Road», telesarjades «Kodus ja võõrsil», «McLeodi tütred» jpt.

Nüüd andis ta oma esimese intervjuu Eesti ajakirjandusele.

Inge, kui eestlasena sa end tunned?

Tunnen end nii austraallase kui ka eestlasena. Mulle meeldib, et mul on selline rikastav pärand. Me järgime perega mõningaid Eesti traditsioone, näiteks sünnipäevade ajal on alati laual hea valik eesti rahvustoite: hapukapsas, punapeet, kringel. Kui näen kuskil pirukaid, meenutavad need mulle kohe Eestit ja vanaema, kes mulle neid küpsetas. Kindlasti meeldib mulle ka pits Eesti viina.

Kas sa eesti keelt ka räägid?

Lapsena oli eesti keel mu esimene keel, kuid ingliskeelne kooliharidus on selle peaaegu täielikult kustutanud. Suudan pidada algelist vestlust ning mingil määral ka teistest aru saada. Mu eesmärk on õppida taas soravalt eesti keeles rääkima. Vanaema poole olen eluaeg pöördunud eesti keeles «vanaema».

Kelleks sa lapsena saada tahtsid?

Iidoleid mul polnud, kuid imetlen Sylvie Guillemi, maailma üht paremat baleriini, Grant Page’i, austraallasest trikikoordinaatorit, ja [märulinäitleja] Jackie Chani, kes on imeline esineja. Ega ma tahtnudki kellekski teiseks saada; tahtsin olla mina ise ning suuta teha samu asju nagu Jackie Chan, «Charlie inglid» või James Bond. Olen alati olnud äärmiselt võistluslik ning kombanud piire, nii palju kui võimalik.

Kust su võistlejavaim pärit on?

Ehk on see geenidest? Ema oli omal ajal tantsija ning isa samamoodi sportlik. Senikaua kui end mäletan, olen utsitanud end edu nimel tagant, et saaksin teha seda, mida armastan, ning selle eest ka palka teenida.

Kas töö kaskadöörina aitab ka arveid maksta või pead midagi muud lisaks tegema?

Jah, olen täiskohaga naiskaskadöör, ja see on sarnane näitlemisega: mõnikord on väga palju tööd ja teinekord nii palju ei ole. Aga kui sa oled väga hea, professionaalne, on võimalik nautida pikka karjääri. Nii et, jah, see töö maksab arved ka.

Lisaks olen väljaõppinud personaaltreener. Filmimiste vaheajal kasutan oma teadmisi ja oskusi, et treenida teisi, nii sportlasi kui ka tavalisi inimesi. Kui olen võtetel, saavad nad iseseisvalt minu koostatud programmi järgi harjutada.

Sinu karjäär on kestnud juba tosin aastat. Millest selline elutee valik üldse alguse sai?

Olin alati selline tomboy (poisilikult käituv tüdruk – toim), kui üles kasvasin. Juba väga noores eas tegelesin iluvõimlemise, võitluskunstide, ujumise, tantsimise, akrobaatika, ratsutamise, suusatamise, kaljult laskumise, veesuusatamise, langevarjuga hüppamise, mootorrattaga sõitmise, sukeldumise ja palju muuga. Mul on alati olnud väga raske paigal püsida – ikka veel on. Tahan kogu aeg olla väljas ja midagi teha.

Tegelikult alustasin oma karjääri hoopis professionaalse tantsijana Londonis, kuid õige pea sain aru, et minu ellu on vaja rohkem action’it. Sealt tuligi otsus liikuda edasi televisiooni ja filmindusse ning siduda oma adrenaliinijanu kaskadööriametiga.

Kui konkurentsitihe see valdkond on?

Sama konkurentsitihe kui näitlemine. Naiskaskadööre on küll suhteliselt vähe, kuid neile leidub ka vähem tööd. See on peamiselt ikka meeste valdkond.

Miks naistel vähem tööd on – kas te olete siis halvemad kui meeskaskadöörid?

Naised on sel alal sama head või isegi paremad kui mehed. Meil on hea koordineeritud rütmitunnetus, väga hea ajastuse tunnetus ning me saame teha mitut asja korraga. Ja meil on suurepärane intuitsioon.

Millised su oskustest on kaskadööritöös kõige vajalikumad?

Selleks et olla tasemel kaskadöör, peab olema vilunud viies kategoorias. Esiteks tuleb hakkama saada kõrgustega – kõrgelt kukkuda, langevarjuga hüpata jne. Teiseks tuleb suuta kontrollida oma keha, näiteks võitlustes – siin tuleb kasuks iluvõimlemiskogemus. Kolmandaks tuleb osata juhtida sõidukeid, nii autosid, mootorrattaid kui veokeid. Neljandaks tuleb osata töötada loomadega, ja viiendaks tunda end kalana vees – osata surfata, sukelduda, vallata vetelpäästet.

Treenimata silmale tundub, et teed päris palju ohtlikke trikke. Oled sa ikka kindlustatud?

Jah, kõiges, mida kaskadöörid teevad – võitlused, kõrgelt kukkumised, autoga kihutamine –, on annus ohtu. Mul on erakindlustus ning iga tööga tuleb kaasa lisakindlustus.

Kirjelda mõnda verdtarretavat trikki!

Oeh, neid on väga palju. Olen osalenud autoõnnetuses, põlengutes, plahvatustes, olnud vee all lõksus. Mulle on see kõik tegelikult normaalne, sest enne iga triki tegemist käib põhjalik planeerimine.

Millised trikid on su lemmikud?

Armastan üle kõige hobustega töötada. Üleüldse on trikid loomadega mu lemmikud.

Kui kaua pead trikki tavaliselt harjutama?

Oleneb trikist. Mõned peab päevapealt selgeks õppima, mõni aga nõuab nädalaid kavandamist ja harjutamist.

Oled sa kartnud ka midagi teha?

Olen teadlik ohust, aga ma ei karda otseselt, sest kõik on detailideni planeeritud. Enne triki sooritamist tuleb seda korralikult harjutada. Sellest hoolimata jookseb alati enne trikki suur adrenaliin läbi keha, sest isegi kõige väiksemas trikis võib midagi valesti minna. Adrenaliin hoiab mind valvel ning kõigeks valmis.

On sul mõni trikk ka ebaõnnestunud?

No muhud, sinikad ja haiged lihased käivad asja juurde. Võtetel olen saanud mõned vigastused, kuid enamik traumasid tuleb treeningul, sest just siis käib piiride kompamine. Aastate jooksul olen murdnud põlve ja randme ja muid luid, paigast on nihkunud puus ja õlad, pahkluu on rekonstrueerimist vajanud, samuti olen mitu korda end nii ära löönud, et olen kaotanud meelemärkuse.

Isa aeg-ajalt küsib, et Inge, millal sa päris tööle lähed. Aga ta teab, et seda ei juhtu kunagi. Olen üles kasvanud adrenaliinirohkete spordialade keskel, seega on perekond harjunud, et mul on ohtlik töö.

Kuidas inimesed reageerivad, kui ütled, et oled kaskadöör? See pole just kõige tavalisem amet.

Jah, ma olen näinud kõiksuguseid reaktsioone – umbusku, uskumatust, aukartust jne. Inimesed küsivad alati kaht asja: milline on olnud minu kõige hullumeelsem trikk ning kuidas kuulsad näitlejad ka päriselus on.

Haaran kohe härjal sarvist: milline on näiteks Leonardo DiCaprio päriselus?

Äärmiselt professionaalne näitleja ning päriselus sama hea välimusega kui kinolinal. Filmis «Suur Gatsby» tegime temaga mõned peo- ja autosõidustseenid.

Milline oli sinu roll «Suures Gatsbys»?

Dubleerisin Carey Mulligani ning pidin tegema palju sõiduvõtteid. Osalesin taustanäitlejana ka peo- ja muudes taustastseenides.

Kas sõidustseenides päriselt ka hüpatakse autost välja või on see lihtsalt arvutiga tehtud illusioon?

Jah, tegelikult ka hüppame autost välja, samuti sõidetakse päriselt otsa. Sellistel juhtudel on ajastus ääretult tähtis. Kõige pisemgi vääratus võib põhjustada õnnetuse või vigastuse. Sõidustseenid, kui on vaja näiteks teisele kaskadöörile otsa kihutada või kiiresti kihutavast autost välja rippuda, nõuavad eriti palju täpsust.

Mõnikord kasutatakse väga suurte trikkide puhul ka toestusi ning rihmasid. Aga isegi kui kõik läheb plaanipäraselt, tekitab autost välja hüppamine või võitlusstseenis pihta saamine sinikaid ja muhke.

Olen filmides märganud, et kui keegi kusagile hüppab või kukub, on seal all alati midagi, olgu või prügikast. Kas sinna on peidetud kukkumist pehmendavad matid?

Ega ma liiga palju saladusi soovi reeta, aga pean tunnistama, et mõnikord ei ole meil mingeid pehmendusi all. Lihtsalt peame vaatama, et kukuksime õiget moodi. Jah, mõnikord kanname rihmasid ja mõnikord on matid all, aga see kõik sõltub kiirusest ja kõrgusest.

Kui huvitav on töötada suure glamuurse Hollywoodi filmi jaoks?

Töös ei ole midagi glamuurset! Meil on äärmiselt pikad päevad suures kuumuses või külmas, veedame tunde grimmitoas. Glamuur tuleb alles siis, kui võtted on läbi ja saad esilinastusele minna.

Millega sa veel tegeled? On sul ka hobisid?

Mu töö ja hobid on ühendatud: armastan seda, millega iga päev tegelen, ja mulle meeldib treenida oma töö jaoks. Suvel käin rannas: ujun, surfan, matkan, veesuusatan. Talviti suusatan ja vaatan filme. Ja sõpru tahan näha nii palju kui võimalik. Elu on elamiseks!

Kirjeldasid end kui poisilikku tütarlast. Aga naiselik pool?

Vanusega olen tegelikult palju naiselikumaks muutunud. Mul on nüüd isegi paar kleiti! Mu nõrkus on ilusad kingad ja kotid.

Ohoo, kas su kapp näeb välja nagu Carrie Bradshaw'l seriaalis «Seks ja linn»?

Oh, kui see vaid oleks nii! Aga tõepoolest on mul mõned lemmikaksessuaarid, mis on aukohal, näiteks erksinised Jimmy Choo ja klassikalised Salvatore Ferragamo kontsakingad ning absoluutselt eriline ost Pariisist – imeilus Chaneli käekott.   

Kui kinolinal näidelda võib vaat et sünnist surmani, siis millised võimalused on sel skaalal kaskadööridel?

Kaskadööri karjäär on mingil määral nagu profisportlase karjäär. Pead olema kogu aeg heas vormis, ja võtete ajaks peab füüsiline tippvorm olema eriti hästi ajastatud. Usun, et kaskadööri karjäär kestab nii kaua, kuni keha vastu peab – seega peab keha eest hoolitsema. N-ö pensionile minnes saavad minusugused filmitööstuses tööd treenerite, turvalisuse tagajatena, koordineerijatena.

Kui kellelgi tekkis nüüd soov samuti kaskadööriks saada, siis milliseid soovitusi talle kaasa annaksid?

Järgi oma unistusi. Mitte kunagi ei tohi alla anda, ükskõik kui hullumeelsed võivad mõned ideed esmapilgul tunduda. Läbimurde toob tegelikult aastatepikkune töö. Mitte kunagi ei tasu kahetseda ühtegi otsust, sest selle tegemise ajal oli see tõenäoliselt õige.

Ja pea meeles: kui sa armastad seda, mida teed, siis see pole töö!

Inge Sildnik (36)

Austraalias Sydneys elav eesti päritolu kaskadöör

Haridus

Lõpetanud Lääne-Sydney ülikooli, bakalaureusekraad tantsu erialal 1998, praegu magistriõppes ajakirjanduse erialal.

Läbinud kaskadööri, sporditerapeudi, personaaltreeneri, pilatese ja jooga instruktori kursused.

Töökogemus

Filmid: «Suur Gatsby» («The Great Gatsby»), «Mad Max: Fury Road», «Superman tuleb tagasi» («Superman Returns»), «Restraint», «Good Luck with That», «Wolf Creek», «Son of the Mask», «The Black Balloon» jne

Teleseriaalid: «Kodus ja võõrsil» («Home & Away»),

«McLeodi tütred» («McLeod’s Daughters»), «All Saints», «Rescue: Special Ops», «Love My Way» jne

Reklaamid: Nokia, Opel, Vodafone, Toyota, KFC, Lipton jne

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles