Pirgit Toomel: viimased kuldsed sõnad!

FOTO: SCANPIX

Ameerika kirjanik Neale Donald Walsch ütles kord, et elus liiguvad kõik asjad oma loomulikus tempos ja rütmis, millises nad liikuma peavad, sest igal asjal on oma algus ja lõpp ning ka aeg ja koht.  

Ükspäev sa unustad põhjused, miks nutsid ja inimesed, kes sulle haiget tegid, mõistes, et õnne saladus ei peitu kättemaksus, vaid rahus meie hinges. Kõik seisneb oskuses endale aega anda ja asjadel minna lasta, sest lõppude lõpuks soovime endale parimat ja ümbritseda end parimate inimestega. Tähtsust omab viimane peatükk meie elus, mitte esimene, näidates, kui hästi oleme hakkama saanud võitlustega ja toime tulnud katsumustega, millega elu on meid proovile pannud.

Mil iganes sa kõhkled ja tunned end nõrga ning saamatuna, mõeldes: «Mida tulevik toob?», «Kas kõik saab korda?» ja «Kui kaugele elu mind viib?», meenuta oma minevikku ja näe seda, kuhu sa oled jõudnud. Mõtle kõikidele katsumustele, millega oled silmitsi seisnud, võitlustele, mille oled läbinud ja hirmudele, millest oled jagu saanud. Jim Morrison ütles: «Seisa silmitsi oma kõige suuremate hirmudega ja sa oled vaba…». Sest sul on kaks valikut: minema joosta ja kõik unustada või jalule tõusta ja raskustega silmitsi seista. Jah, sa ei saa kontrollida kontrollimatut, kuid tead, et miski ei ole ületamatu.

Meenuta emotsioone, mis su hinge hõlmasid, kui sa esmaspäeva hommikul äratuskella kinni vajutasid – eitamine, viha, kauplemine, depressioon ja lõppude lõpuks olukorra aktsepteerimine, misjärel sa tõusid voodist, et oma nädalale uus algus anda ja edasi liikuda. Kui sa mõtled, miks su olevik on selline nagu ta on, siis vaata oma minevikku, sest sinu tegevused, püüdlused ja pingutused tänases päevas määravad sinu tuleviku. Lase lahti vanast, et alustada uuega, sest mida varem sa sellest aru saad, seda rutem leiad ka oma tee ilusama tuleviku suunas.

Meie elus ei ole kaotusi, ainult tulemused. Isegi, kui asjad ei kujune nii nagu sa lootsid, siis see ei ole põhjus olla pettunud ega alla anda. Õpi, mis sul õppida annab ja liigu edasi. Need, kes jätkavad samm sammu haaval liikumist, ongi need, kes lõpuks võiduka lõpusirgeni jõuavad. Elu tuleb üles ehitada väikeste sammude, otsuste ja aktiivse tegutsemisega, mis juhatavad kätte tee kaua taga aetud triumfini.  

Vahel on hea puhata ja lasta asjadel minna nii nagu nad lähevad, ilma üleliigse muretsemise ja peensuste tagaajamiseta. Õpi lahti laskma enne kui tunned, et pigistad liiga tugevasti. Hinga ja lase tolmul maha vaibuda. Kui sa näed kaugustes puid, mis moodustavad metsa, siis tea, et alles nüüd on õige aeg järgmine samm astuda. Sa ei pea teadma, kuhu suunas sa liigud, kuid tea, et kõik juhatab sind lõpuks rõõmudeni, millest sa praegu unistadagi ei oska.  

Kui sa otsustad armastada inimest, kes on katki, siis sa arvestad minevikuga, valuga ja süütundega, mis tema õlgadel raskust kannab. Sa pead olema tugev ja kannatlik. Sa ei saa ravida veritsevaid haavu ja neid kinni lappida, sest nad on ja jäävad alati natukene katki, kuid sa saad teda toetada. Kui sa sellega toime tuled, suutes aktsepteerida jubedaid mõlke ja pragusid, suutes panna ta ennast usaldama, siis võid kindel olla, et sa ei leia kunagi paremat kaaslast. Kõikide teiste kõrval on tema see, kes teab, mida tähendab raskustega silmitsi seismine ja südamevaluga võitlemine. Nad jäävad alatiseks mõtlema: «Kas keegi teine suudaks mind samamoodi armastada nagu tema?»

Mistõttu öeldakse, et kui sa oled otsustanud jääda, siis jää, kui oled otsustanud lahkuda, siis lahku kohe, kui oled otsustanud muutuda, siis muutu paremuse suunas, kui oled otsustanud midagi öelda, siis ka ütle, mida mõtled, ja kõik saab korda. Sest igal asjal on oma algus ja lõpp ning ka aeg ja koht.  

Tagasi üles