Trenniga sõbraks: üheksa märki, mis näitavad õiget suhtumist

FOTO: SCANPIX

Me teame, et tervislikule toitumisele tuleb hoolsalt mõelda. Samas, kui söömisele mõeldakse liiga palju, kujuneb sellest kinnisidee. Sama lugu on paraku ka treeninguga - see on inimesele äärmiselt oluline, kuid võib ka muutuda problemaatiliseks. 

Tänapäeval räägitakse õnneks üha rohkem ka liigtreenimise ohtudest, mis pole vähemtähtsad kui liiga vähesest liikumisest tekkinud terviseriskid. Mõni vajab diivanilt püsti saamiseks suuremat tõuget, mõni jälle meeldetuletust, et oleks aeg puhata. Alljärgnevalt leiad Huff Postist mõned nõuanded, kuidas hoida trenni tehes mõistlikku tasakaalu ja õiget suhtumist.

Tee vahet mõnusal rasvapõletusel ja päris valul. Mõnikord räägitakse trennist nii, nagu peaks sellega kaasnema mingi valu. Siin on aga oluline mõista, mida valu all tegelikult mõeldakse. Tõepoolest, võid saada kindlustunde, et oled teinud kõvasi trenni, kui tunned järgmisel päeval kerget valu lihastes või tavapärasemast suuremat väsimust. See on aga väga halb näitaja, kui liigestes on ebamugavustunne ja sa oled nii väsinud, et vajud päeva lõpus jõuetult pikali. Valu võib olla tõsine ja kui sellest hoolimata treeninguga jätkad, võivad sellele järgneda hullemad vigastused.

Ära unusta puhkepäevi. Õige suhtumise korral peaksid märkama, et kui sul ongi kuskilt valus või kui oled päris kurnatud, siis on aeg treening vahele jätta. Sa võid olla tõeline spordisõber, kuid ära unusta, et ületreenimine on reaalne oht. Vähemalt üks päev nädalas võiks jääda puhkepäevaks.

Söö selleks, et treenida, mitte vastupidi. Kui teed trenni ainult selleks, et mõjutada oma kehakaalu või vormi, siis pane tähele, et sellest ei areneks kinnisidee või häire. Toit on kütus, mitte vaenlane. Selleks, et kõigest ellu jääda, pole kehal väga palju energiat vaja, kuid füüsilise aktiivsuse puhul on seda juba rohkem tarvis. Ära tee trenni ainuüksi selleks, et saaksid siis rohkem süüa.

Suhtu trenniaegadesse vabalt. Paljud eksperdid soovitavad trenniajad päevakavas kindlalt paika panna, et treeningplaanist oleks lihtsam kinni pidada. Tegelikult tuleb kasuks mõningane paindlikkus. Üks märk, et trenniajad on liiga jäigalt paika pandud, on see, kui tavarutiinist kõrvale kaldumine tekitab tohutut ärritust. Seda näiteks puhkuse ajal – hea suhtumise korral ei teki tervisesportlasel paanikat, et mõni trenn vahele jääb. Väära suhtumist näitab see, kui näiteks trenniks tõustakse hommikuti liiga vara või kui olulised sündmused elus jäävad trenni pärast kogemata.

Tea, mis sulle meeldib. Tasakaalukas ja tervislik trenn on see, mis sulle meeldib. Trenn, mis on sulle vastumeelt, ei saa olla hea. Kui oled hakanud tegelema mingi alaga, mis on sulle tõesti vastu, ei jää sa sellele tõenäoliselt pikalt kindlaks. Leia omale ala, mis on nauditava koormusega ja tekitab mõnusa tunde, ära sunni end tegema asja, mis sünnitab viha ja vastumeelsust.

Otsi vaheldust. Iga kord ühe ja sama harjutuse tegemine sama intensiivsusega sulle erilisi tulemusi ei too. Õige suhtumisega tervisesportlased teavad, et treening peab olema mitmekülgne ja vahelduslik.

Tee trenni oma tingimustel. Eelnevalt oli juttu sellest, et peaksid leidma omale treeningplaani, mida saad nautida. Lisaks tuleks sul välja selgitada, milline koht ja kellaaeg sulle trenni tegemiseks kõige rohkem sobivad. Hommikusel treeningul on küll mitmeid häid omadusi, kuid lõpuks oleneb see su isiklikest eelistustest, mis kell tahad end proovile panna. Sa ei pea end sundima, kui tead, et pole hommikuinimene.

Vajadusel otsi abi. Ka õige suhtumisega inimestel on päevi, kui nad ei tunne endas piisavalt jõudu, et treeningplaanist kinni pidada. Erinevatel põhjustel võib tekkida ka vastupandamatu soov ülepingutamiseks. Üks kõige lihtsam moodus, kuidas selliseid ohte vältida, on leida omale trennisõber. Seevastu, kui liigne treenimine või ka liiga vähene liikumine hakkavad mõjutama tervist, tuleks pöörduda toitumisnõustaja, perearsti või psühholoogi poole.

Tee seda vaimse tervise pärast. Enamasti tehakse trenni ikkagi selleks, et kaalu langetada, kuigi me teame väga hästi, et mõõdukas füüsiline koormus on hädavajalik ka vaimsele tervisele. Liiguta end selleks, et su elus poleks stressi või ärevust ja et sul oleks alati hea tuju. 

Tagasi üles