Kahe- ja kolmeaastased lapsed on armsad, imelised ja väga väsitavad. Erinevalt täiskasvanutest elavad nad iga emotsiooni läbi palju tugevamalt, kuid õnneks ka lühiajalisemalt. Sellepärast on väikelapse jonni- või raevuhood peaaegu vältimatud.
Parim nipp jonniva lapse rahustamiseks
12. mai 2014, 19:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emmede Klubi vahendab head nippi väikelapse raevuhoo maandamiseks: tunnista tema seisukoha olemasolu.
Mida see veel tähendab?
See ei tähenda, et lapsevanem peaks iga lapse tunnet ja soovi heaks kiitma. See tähendab vaid, et ka lapse seisukoht tuleb ära kuulata ja talle mõista anda, et tal on õigus oma tunnetele, mõtetele, soovidele, tema seisukohad on emale-isale arusaadavad, vanem kuulab ja näeb teda.
Näiteks võib mudilane jonnima hakata, kui vanem ei luba talle hommikusöögiks kommi. Selle asemel, et vihastada ja lapse peale karjuma hakata, tuleks laskuda lapse tasandile ja öelda talle: «Sa tahaksid praegu kommi süüa ja oled kurb, sest ma ei lubanud sul kommi võtta. Vahel on seda raske taluda, kui emme midagi keelab.» Seejärel paku lapsele näiteks lohutavat kallistust või abi, öeldes: «Sa oled praegu päris õnnetu, kas sa tahaksid kalli?» Lisaks võid selgitada, millal on õige aeg kommi söömiseks.
Laps võib natuke aega edasi nutta või jonnihoost koheselt välja tulla. Igal juhul saab ta aru, et tema emotsioonid loevad, et teda kuulatakse. See nipp on oluline ka seepärast, et tänu sellele õpib laps tundeid rahulikult sõnadega väljendama, mitte endasse peitma.