Tervisepomm aianurgas ehk nippe, kuidas umbrohust süüa teha

Umbrohi supipotti: Kristi Lehtla Mooni õuel kannikeseõitega kaunistatud püreesupiga, kus on nii nõgest kui ka naati. See supp on hinnas ka tema sõprade hulgas.

FOTO: Liis Treimann

Mida teha aias pead tõstva umbrohuga? «Väga lihtne, sööge ära!» soovitab taimetundja Kristi Lehtla.

Tõepoolest, kõige kasulikum viis umbrohust vabaneda on see lihtsalt ära süüa. Just nii talitab taimetark Kristi Lehtla, kes korjab oma Pärnu- ja Võrumaa valdustest aia- ja metsarohelist ka Mooni ja Kolme Sibula restoranile Tallinnas ning Mahediku kohvikule Pärnus.

Ta on äsja jõudnud Pärnumaalt pealinna Mooni kööki, kaasas värsked, varahommikul pärast kella kuut nopitud noored, varesejalus ehk veel avanemata lehtedega naadid, paarisentimeetrised nõgesepealsed ja kannikeseõied. Lisaks on ta toonud maitsta mõned võilillejuured – need lähevad kohe kooritult ja laastudeks lõigatult redise, kurgi, naadi ja muu rohelisega salatisse. Veel on ta kaasa võtnud peotäied küüslaugupealseid ja purgikesed võilille-rabarberimoosiga, mille hapukas maitse istub hästi nii pannkookide kui ka juustu kõrvale.

Apteegi asemel

«Esimest noort ja värsket koduaia umbrohtu, nagu naat, nõges ja võilill, tasub kindlasti süüa,» ütleb Lehtla. Seda mitte ainult maitsepaleti avardamiseks, vaid ka tervise huvides.

Esiteks puhastavad need organismi. Naat ja nõges aitavad kehast välja viia jääkaineid, esimene on seejuures iseäranis tõhus soolade väljauhtuja, sobides ka podagrahaigetele. Vabalt võib kergeks kevadiseks puhastuskuuriks juua naadi- või nõgeseteed, see mõjub nahalegi hästi. Võilille tasub aga pruukida muu hulgas maksa toetamiseks, vere puhastamiseks ja nahahädade leevendamiseks.

Teiseks annavad kõik kolm energiat ja leevendavad kevadväsimust. Neis on palju vitamiine-mineraale, eriti rikkalikult C-vitamiini. Nõges sisaldab iseäranis rohkelt mineraale – rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi. Naat on aga hea E-vitamiini allikas. Võilillestki on leitud üle 60 toitaine ja tervist toetava ühendi: ses on näiteks rohkem beetakaroteeni kui porgandis, rohkem kaaliumi kui banaanis, rohkem letsitiini kui sojas ja rohkem rauda kui spinatis.

«Igast kohast ei maksa seda rohelist siiski korjata. Ei maantee äärest ega ka iga kraavi servalt, kuhu kellegi reovesi võib sisse voolata. Kodune aianurk või tuttav metsaalune on kõige turvalisemad,» paneb naine kõigile südamele.

Kuuma veega üle

Lehtla rõhutab sedagi, et toiduks sobib ennekõike noor umbrohi. Naadil võiks olla lehed veel koos, rahvakeeli varesejalus või kanavarbais. Nõgesest tasub aga noppida vaid võsusid ja pealmisi otsi-lehti – sõrmedega tunneb ära, kust algab puisem-kiulisem osa, mis söögiks ei kõlba.

Ning kui noort naati ei pruugi enne tarvitamist kuumtöödelda, siis nõges vajab kerget keeva vee vanni kindlasti. Kes soovib, võib mõlemat enne kasutamist keevas vees hoida: panete taimed anumasse ja valate äsja keema tõusnud veega üle. Hoiate selles minuti-paar, maksimaalselt viis minutit, kuni värv tõmbub erkroheliseks.

«Kui aga segate nõgest või naati smuutisse, pole kummalegi kuuma vette kastmist vaja,» tõdeb taimetark.

Võilille kasutab ta aga ära õiest juureni. Õisi sööb niisama – need on üsna magusad – või keedab neist talveks köhasiirupit. Õienupse paneb värskesse salatisse või marineerib neid samamoodi nagu kurke või seeni. «Igal perenaisel on selleks ju oma retsept,» ütleb ta ja lisab, et need asendavad edukalt marineeritud kappareid. Võilille vanu lehti noppida ei tasu, noored ja seesmised, n-ö beebilehed on aga värskelt, ilma igasuguse kuumtöötluseta hea salatimaterjal. Kui mekk kipubki kibedam olema, saab selle sidrunimahlaga ära siluda. Samuti on mõnusalt krõmpsuks salatilisaks puhtaks kraabitud ja õhukesteks laastudeks viilutatud võilillejuured.  

Lisatud retsepte võib oma maitse järgi meelepärasemaks timmida, ka umbrohu suhet võib koostises muuta. Lisa võivad huvilised leida Kristi Lehtla Facebooki lehelt «Võilillelaps» või siis osaleda mõnel tema «Seikluskliiniku» taimematkal.

Katseta:

  • Võilille-rabarberimoos. Võta võrdses koguses võililleõisikuid (ainult kollast õieosa) ja hakitud rabarberit. Lisa suhkrut suhtes 1:1 või ka vähem, maitse järgi. Aja võilill ja rabarber keema, lisa suhkur ja keeda umbes pool tundi. Kui soovid paksemat ja kauem säilivat hoidist, siis keeda kauem. Moos sobib pannkookide, saia, juustu ja jäätisega. Samuti võib seda pakkuda toorjuustukoogi kõrvale.
  • Pastaroog naadiga. Pane pannile noori naadilehti, piserda peale oliiviõli ja kuumuta segades, kuni värv muutub erkroheliseks, maitsesta soola-pipraga. Sega keedetud pasta hulka, söö koos riivitud Parmesani juustuga.
  • Kotletid nõgese ja/või naadiga. Sega tainaks purustatud keedukartul, muna, veidi jahu ning keevas vees hoitud ja hakitud nõges ja/või naat, maitsesta soola, pipra ja tüümianiga. Vormi kotletiks ja prae pannil või küpseta ahjus.
  • Samuti võib nii nõgest kui ka naati segada hakklihakotleti tainasse.
  • Omlett nõgese või naadiga. Purusta naat või paariks minutiks keema lastud veega üle kallatud ja nõrutatud nõges saumikseriga või blenderis ning klopi muna hulka.
  • Roheline kartulipuder. Sega pudru hulka saumikseriga või blenderis purustatud nõgest ja/või naati.
  • Võileivamääre nõgese ja toorjuustuga. Kalla nõgesele keeva vett, hoia, kuni värv on erk­roheline. Haki ja sega toorjuustu sisse, maitsesta sidrunimahla, soola ja pipraga. See segu sobib ka keedukartuli kõrvale.
  • Kuivatatult. Kuivata naati või nõgest soojas õhurikkas kohas, jahvata ja kasuta näiteks leiva-, kukli- või muffinitainas, kartulipudrus jm.
  • Nõgese- ja/või naaditee. Vala taimedele keema tõusnud vesi, lase mõni minut tõmmata. 
Tagasi üles