Naine24.ee toimetaja Linda Pärn käis suurel fitnessiüritusel, et selgitada välja, mis küll ajab nii paljusid naisi selle alaga tegelema ja mis laengu nad sellest saavad.
Ühistrenn kui spordipidu
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
5. aprill 2014, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõuan Nike treeningpäevale tunnike pärast algust ja jään seega ilma esimesest trennist, mis on segu BodyCombatist ja BodyAttackist. Tõenäoliselt oli tegu tugeva trenniga, sest mulle tuleb vastu mitu punase, kuid rõõmsa näoga näitsikut.
Saku suurhall on rahvast täis. Vali tümps jätab mulje, nagu oleks tegu mõne suurema kontserdiga. Siin-seal on ripakil palju spordikotte ja rätikuid, saalipõrandale on kogunenud need, kes tahavad osa võtta Cardio Energy treeningust. Liigutamisruumi on neil täpselt jaopärast, inimesi on tõesti palju.
«Kas olete õnnelikud?!» hüüab rootslane Fredrik Sjöberg lavalt, kui kogu saal liigub ühes taktis ja plaksutab enda üleskütmiseks kaasa. «Jaa!» hüütakse treenerile, keda kutsutakse fitnessi superstaariks. Sellises atmosfääris ei tundu see sugugi imelik, kui treener ajab pepu üle lavaääre upakile ja naised talle vihje peale laksu annavad.
Hiljem pausi ajal vaatan üllatusega pealt, kuidas kaks neiut treeneri kõrvale paluvad: «Can I take a picture with you?» Staarile kohaselt manab Fredrik väsinud näole naeratuse ja võtab tüdrukud pildi jaoks kaissu.
Nood fännid on täiesti tavalised eestlannad, sugugi mitte spordiajakirja kaanelt maha astunud modellid, nagu võiks arvata see, kes rühmatreeningutest suurt ei tea. Puhun juttu ürituse peakorraldaja Kristi Roosimäega, kes tõdeb, et on päris palju eelarvamustega kokku puutunud. «Mõeldakse, et ah, mis mina. Ma olen paks ja kole, ma ei julge oma Prisma dressipükstega tulla,» märgib ta ja selgitab kohe juurde, et tõenäoliselt võimendab sellist hirmu ürituse korraldaja nimi, Nike. Võib tekkida arvamus, et kohale tullakse vaid Nike uue kollektsiooni spordiriietes.
Tegelikult see loomulikult nii pole. Suurel spordiüritusel on igasuguseid inimesi, väga erineva ettevalmistusega ja väga erinevas vanuses. Silma hakkab nii keskealisi prouasid kui ka alles lapseeas fitnessihuvilisi. Seda küll, et domineerivad roosad dressid. Mehi tundub üritusel olevat üsna vähe.
Sai naha märjaks
Üks neist, Herki Siider (33) kosutab end parasjagu valgujoogiga, kui uurin, kuidas talle esimesed treeningud meeldisid. «Väga hea oli,» tõdeb ta rahulolevalt ja mõõdab üleoleva muigega oma kaaslast. «Minule oli julgustav see, et kuigi ta on ujumises minust parem, oli ta täna minust kehvem. Ma olin kõvasti üle,» räägib ta tögamisi.
«Ei olnud ju!» pistab vahele Kaie Sakala (25). «Me tulime siia mõttega, et teeme end cardio’ga soojaks ja pärast läheme jõusaali edasi trenni tegema.»
Herki kiidab, et sai trennis isegi naha märjaks. «Ise ei viitsiks kunagi nii head soojendustrenni teha,» mainib ta ja lisab mu kahtlustavat nägu nähes, et nad on sõbraga suured fitnessihuvilised ja lähevad kohe-kohe ka Tartus võistlustele.
Pärast pausi algab Suurbritannia treeneri Sonja Mosese juhendamise all Nike Training Clubi vastupidavustreening Strong Skills. Nagu nimigi ütleb, on selleks vaja keskmisest pisut rohkem jõudu. Osavõtjaid on seekord vähem ja mõne aja pärast hakkavad silma viilijad, kes ei jaksa kõiki harjutusi kaasa teha. «Push it, push it!» õiendab Sonja ja olen sisimas rahul, et võtsin endale veel aega ringivaatamiseks ehk laisklemiseks.
Minu kõrval seisavad särasilmsed neiud, kes on järgmise trenni ootel. Küsin, kas meeldib. «Väga meeldib!» rõkkab Johanna-Maria Aus (25). «Väga kihvt on. Saab ennast liigutada ja väga hea on väsinud olla, hästi mõnus tunne.»
Kuigi Johanna-Maria ja ta sõbranna Marianne Gulbis (25) käivad ka argipäeviti rühmatreeningutes, ei saa sellist üritust nende selgitusel tavalise trenniga kuidagi võrrelda. «Siin on meeleolu selline: rohkem inimesi, erinevad treenerid, hoopis teistmoodi. Positiivne ja mõnus,» lisab ta ja hakkab puusi nõksutama, sest kätte on jõudnud zumba party aeg.
Aitab lobisemisest, asun samuti kaasa tegema. Olen seda latiinomuusikaga tantsutrenni korra varemgi proovinud, kuid sellest pole sugugi abi, et kõik sammud ja pepuväristamised laitmatult välja tuleksid. Aga see polegi oluline, sest tants on lõbus ja kambavaim viib endaga kaasa. Kellegi tuju ei riku isegi helikatkestused, sest siis lauldakse treenerite Jessica Mellet’ ja Alexandre Mallier’ utsitamisel tuntud lugusid ise edasi ja tants ei katke.
Naerata, siis oled ilus!
Pärast zumba’t on MyFitnessi oma treenerite juhendamisel teine tantsutrenn, Dance Fusion. See mulle millegipärast ei sobi, jalad lähevad sõlme ja otsustan loobuda, kuigi treenerid laval lubavad, et kes kava selgeks saavad, võivad minna ööklubisse uhkustama.
Puhkepausi ajal liiguvad vaikselt oma matiga saali keskele need, kel võhma veel viimaseks trenniks. Mati asemel näen mõne käes ka saunalina või isegi vannitoa vaipa. Viimane treening on segu BodyBalance’ist ja BodyArtist, kus keskendutakse hingamisele, venitustele, painutustele ja lõõgastumisele. «Naeratage rohkem, see teeb teid ilusaks. Armastage rohkem, see teeb teid nooremaks,» lubab treener ja ütleb maru rahuliku häälega ette, milliste hingetõmmete saatel liblikaasendisse minna.
Olen viimasest trennist vaimustuses ja mõtlen koduteel rõõmuga, et pärast nii põhjalikku venitamist pole ka lähipäevadel lihasvalu karta. Kui läheb õnneks.