Rongaisad ähvardavad oma endisele naisele pimedas autoga otsa sõita, viivad lapse ema bordelli või teevad kõik selleks, et naine kaotaks töö, selgitas välja ajaleht Pealinn.
Mehed ähvardavad elatisrahast pääsemiseks naise tappa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Psühhoterrori tulemusena on naised invaliidistunud,» rääkis jurist Marika Pähklemäe ajalehele Pealinn meeste meetoditest elatisrahast kõrvele hiilimisel. «Mul on isegi inimesi, kellele on antud puue ja ta on eestkostele määratud. Vaimuhaigus on tekkinud perevägivalla ja psüühilise terrori tagajärjel. On olnud ka juhus, kus isegi mootorsaega on naist ähvardatud.»
Psühhoterrori all kannatanud üksikvanem Jaana ütles väljaandele, et ebaõiglane on ka see, kui laps peab täiskasvanuna oma hoolimatu vanema eest hoolt kandma, sest just seda seadus kohustab. «Meil oli nii, et isa ei hoolinud lapsest juba tema sünnist saati ega maksnud ka elatisraha,» märkis Jaana.
«Ta oli selline lindprii ja ma alguses mõtlesin, et ega sealt, kus midagi pole, ei saa ju ka midagi võtta,» rääkis naine. «Kuid siis mulle sõbrad juristid soovitasid võtta lapse heaolu nimel ikkagi kohtutee ette, sest võibolla kunagi on ta isa abivajaja rollis ning siis tuleb lapsel oma isa eest hoolt kanda, kuigi isa ei ole teda toetanud ega aidanud. See on ju ebaõiglane, lapsele sellist kohustust panna, kuid kui elatisraha ei ole nõutud, siis eeldatakse automaatselt, et lapse isa osales lapse kasvatamises.»
Üksikema Kertu endine mees alandas ja mõnitas ta naist lapse juuresolekul. «Ükskord tiris ta lapsel isegi kindlad südatalvel käest ära, sest leidis, et kui ma tahan alimente, siis ostku ma kõik ise,» meenutas Kertu. «Mõnikord helistas ja ähvardas mulle pimedal tänaval autoga otsa sõita või muud moodi mingi õnnetus korraldada. Lõpuks saidki need kõik ähvardused tõukeks võtta elatisraha nõue kohtust tagasi, sest ma leidsin, et nii minu kui lapse närvid maksavad rohkem kui see, mida ma temalt elamiseks võin saada.»
Pähklemäe ütles, et ähvarduste peale ei tasu elatisnõudest ja kohtuteest loobuda, sest hiljem on väga keeruline uuesti hagi kohtusse anda. «Mingil juhul ei tohiks provokatsioonidele alluda ning vastata ka kirjalikult mõnele mehe poolt pakutud kompromisskokkuleppele,» rääkis jurist. «Ohvritel tuleks kindlasti õigeaegselt abi otsida, mitte oodata, et asjad iseenesest korda saavad. Ka ei lähe stress iseenesest mööda, see ainult süveneb ja võib muutuda depressiooniks.»
Pähklemäe rääkis, et keegi ei saa vanemalt last ära võtta, et seda ei maksa karta. «Täiesti uskumatu, et oma lapse emasse on suhtumine nii halb ja üksteist ei väärtustata,» imestas Pähklemäe. «Mul on olnud juhus, kus lapse isa viis sunniviisiliselt lapse ema bordelli ja oli ise lapsega bordelli keldris. Siiski ei tuvastanud menetlejate poolt, et lapse isa oleks väga kahjulikult tegutsenud lapse suhtes! Lõpuks me saime ikkagi nii kaugele, et antud juhtumi puhul saadi isale lõpuks lähenemiskeeldu rakendada,» tõi ta ajalehele Pealinn näite.
«Tegelikult see on hea näide, et vägivalla ohver teeb mida iganes kui mängus on tema laps ja kahjuks naiste vastu suunatud psühholoogilise terrori juhtumid kõik on sellised, kus mängus on laps, kes on samuti kannata rollis.»Juristi sõnul võib isegi võib olla räige psühholoogiline terror isegi selliste inimeste poolt, kellest seda kunagi ei usuks ega ootaks. «See teebki asja keeruliseks, sest psühhoterrori tegija jätab kõigile teistele ülihea ja viisaka mulje ning kannatajal on väga raske ka oma perele või lähedastele peresõpradele teinekord selgitada, milline terror tema vastu toimub,» rääkis Pähklemäe oma kohtupraktikast.
Kui füüsilist vägivalda on lihtne ära tunda ja ka kõrvaltvaataja saab sinikast silma all kohe aru, et selles peres on probleemid, siis psühhoterrorit on väga raske tuvastada ja selle all kannatajaid võib terror rõhuda aastaid. «Psüühiliselt töödeldud inimene ei julgegi kuhugi pöörduda,» selgitas jurist Pähklemäe. «Tal on häbi, madal enesehinnang ja mõnikord, kui ta isegi pöördub oma lähedaste poole, siis need vastavad, et ah, mis sa ajad.»
Pähklemäe pani südamele, et ikkagi tuleks oma lähedaste vihjeid tõsiselt võtta. „Eesti on väga väike, Tallinn veel väiksem ja maakohtades veel komplitseeritum olukord,“ märkis Pähklemäe. „On olnud juhtumeid, kus isegi mõjukas inimene või jurist või advokaat ähvardab oma partnerit. Tegelikult puudub kannatanul ka julgus pöörduda õigusabi otsima või psühholoogide poole, sest teda ongi juba nii palju psüühiliselt töödeldud,» rääkis jurist.
«Peamine, millega mees tavaliselt ähvardab on see, et ta võtab lapse ära. See ongi see, mis kõige rohkem haavab naisi. Enamasti saabki psühhoterror alguse eraldi elavate lastevanemate vaidlustest just elatisraha pärast. Naine on nõus jääma kõigest ilma, mis puudutab materiaalset heaolu, aga naine on väga haavatav laste osas. See on loomulik- ta on kandnud seda last, sünnitanud ja laps on osa sellest naisest.»
Loe pikemalt ajalehest Pealinn.
Kust saada abi?
Ööpäev läbi avatud varjupaigad:
Kauge 4, tel 6775874, 565 5624
Paldiski mnt 51, tel 6608060
Kadaka tee 153, tel 654 1016, 5682 6401
Mahtra 44, tel 609 1862, 56 894977
Õigusabi:
Tasuta õigusabi linna poolt, tel 6015122
www.elatisabi.ee
Psühholoogiline nõustamine:
Tallinna Perekeskus, tel 655 6970, Asula 11
Laste, noorte ja perede nõustamine ning eri psühhoteraapiate võimaldamine. Nõustatakse nii individuaalselt kui ka rühmas. Eraldi nõustatakse vanemaid, teostatakse telefonitsi nõustamist.
www.sinamina.ee
www.eluliin.ee