Kui varem levis HIV pigem noorte seas, siis nüüd on nakatunuid järjest enam ka 30-aastaste ja vanemate hulgas, kusjuures kaks kolmandikku nakatunutest on mehed.
HIV on muutunud keskealiste probleemiks
18. märts 2014, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uute nakatunute vanus on kasvamas ja enam kui 29-aastaste osakaal nende seas on suurenenud,» rääkis Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel.
Eestis puhkenud epideemia alguses (2000–2001) diagnoositi 78 protsenti uutest juhtudest vanuserühmas 15–24, mullu moodustas see vanusegrupp uutest juhtudest vaid 14 protsenti. Näiteks noortest meestest sai HIVi diagnoosi eelmisel aastal kolm inimest, samas kui üle 30-aastaste seas oli neid 126.
Rüütli sõnul võib seda tendentsi selgitada mitmeti. «Meie peamine riskirühm – süstivad narkomaanid – vananevad,» nimetas ta ühe põhjuse. Teiseks diagnoositakse praegu omajagu HIVi-juhte, kus nakkus on saadud juba mõne aasta eest. «Osalt võib põhjuseks olla ka see, et HIV levibki vanemates vanuserühmades üldelanikkonna seas, kus teadlikkus HIVi riskidest ja kondoomi kasutamine on vähene,» selgitas Rüütel.
Kaks aastat tagasi ajateenistust alustanud noormeeste seas tehtud uuringu käigus ei avastatud ühtki HIVi nakatunut. «Kuigi osalejateks olid eelnevalt põhjaliku tervisekontrolli läbinud noormehed, kinnitavad selle uuringu tulemused HIVi leviku vähenemist 18–24-aastaste noormeeste seas,» rääkis Rüütel.
Ta lisas, et positiivseks trendiks on HIVi-juhtude vähenemine laste ja teismeliste seas. Mullu diagnoositi 15–19-aastaste seas 11 HIVi-juhtu. «Võrdluseks võib tuua 2001. aasta ehk epideemia kõrgpunkti – siis diagnoositi selles vanuserühmas 560 HIVi-juhtu,» rääkis vanemteadur.
Nendest rõõmustavatest arvudest hoolimata on Eesti uute HIVi-juhtude poolest endiselt euroliidus esikohal. «Võrdlusena on võimalik tuua 2012. aasta andmed, kui Eestis oli 100 000 elaniku kohta 23,5 uut HIVi-juhtu,» ütles Rüütel. Eestile järgnesid toona Läti (16,6), Belgia (11,1), Luksemburg (10,3) ja Suurbritannia (10,3 juhtu).
Eesti lähiriikides jääb HIVi-juhtude arv 100 000 elaniku kohta alla kümne: Soomes 2,9, Leedus 5,3, Norras 4,9 ja Rootsis 3,8.
Kui epideemia algusaastatel levis HIV ennekõike süstivate narkomaanide seas, siis juba aastaid on kasvanud levik seksuaalsel teel.
«See on epideemia nn loomulik kulg. Esimeses laines nakatusid eelkõige süstivad narkomaanid, teises laines eelkõige süstivate narkomaanide seksuaalpartnerid,» selgitas teadur.
Tavaelanikkonna seas, kellel pole ei isiklikult ega ka partnerite kaudu seoseid süstiva narkomaaniaga, on ikka nakkusejuhte ette tulnud (k.a nakatumist välismaal, seksiturism jmt). «Sellisel viisil nakatunud inimesed ning ka narkomaanide partnerid ongi need, kellelt nakkus levib tavaelanikkonnas, ning andmed näitavad, et sellised juhud on mõnevõrra sagenenud, kuid kindlasti mitte epideemilises hulgas,» sõnas Rüütel.
Eestis on kolmandik nakatanutest naised ja kaks kolmandikku mehed, välja arvatud vanusegrupis 15–24-aastased, kus naisi on rohkem. «Need süstivad narkomaanid, kes nakatusid 2000. aastate alguses, on nüüd meheks saanud ja nakatavad oma partnereid,» rääkis Rüütel.
Viimastel aastatel on naiste osakaal kasvanud kõigis vanusegruppides.
HIVi registreeritakse ikka peamiselt Ida-Virumaal ja Tallinnas. Mujal Eestis tuleb ette vaid üksikuid juhtumeid (2,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).