Pirgit Toomel: kuidas mõjutab joomine suhet?

, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Olen avastanud, et kui paljud suhted lagunevad lihtsast tüdimusest, sobimatusest, usaldamatusest, alalõpmata tekkivatest probleemidest või ka petmistest, siis meie seas on arvukalt paare, kes otsustavad omateed minna kolmanda osapoole – alkoholi – sekkumise tõttu. Tead, millest ma räägin?

Kuigi paljud inimesed tarvitavad alkoholi seoses sotsiaalse suhtlemisega ja sündmuste tähistamisega, on meie hulgas arvukalt inimesi, kes armastavad peale tööd lõõgastumiseks baari külastada või koduses keskkonnas klaasi kangemat pokaali valada. Naps aitavat päevased mured unustada, stressirohkele tööpäevale kena lõpu kujundada ja ülejäänud õhtu värvilisemaks vormida. Kuid, kui kaua on klaasike kangemat ainult klaasike kangemat?

Enamikule meeldib aegajalt õlut, veini või mõnd maitsvamat kokteili nautida, kuid üleüldine tendents näitab, et aja möödudes kipuvad peale tööd joogid oma kogustelt kasvama. Ühest klaasist õllest, veinist või kokteilist ei ole enam ühel hetkel küllalt, mistõttu asenduvad need tihtipeale kahe klaasiga. Seda lõbu toetavad mitmed baarid Happy Hour’iga, kus kampaania 1=2 meelitab kohale hulgaliselt janulisi lõõgastujaid. Nüüd juuakse juba kaks napsu päevas, kuid kui mitu klaasi teeb see ühes nädalas? 

Kui alkohoolsete jookide joomine peaks ennekõike olema sotsiaalne tegevus seltskondlikel koosviibimistel ja meeli hellitavatel saunaõhtutel, siis mitmed eluraskustega võitlejad on kujundanud sellest endale traditsioonilise lõõgastumisvahendi ja omamoodi meditsiini stressile ning depressioonile. Juuakse enese rahustamiseks ja ahistavate emotsioonide lämmatamiseks, tunnistamata oma võimalikku järgmist probleemi - alkoholismi. Igaõhtune joomine ei tee inimesest koheselt alkohoolikut, kuid samas ei olda kaugel hetkest, mil harjumusest juua klaasike kangemat võib kujuneda vajadus juua klaasike kangemat. Kui pikk või lühike on teekond alkoholismini tegelikult?

Inimesed kasutavad alkoholi ravimina oma närvide rahustamiseks, tunnistamata selle pikemaajalise tarvitamise tagajärjel tekkivaid negatiivseid sümptomeid. Kuigi kangem naps võib alguses aidata pingeid maandada, muudab üleliigne tarvitamine inimesed varasemaga võrreldes palju närvilisemaks. Alkoholil on suur mõju inimese ajukeemiale, süvendades depressiooni, nüristades meeli, põhjustades unetust ja selle tagajärjel tekitades ka ootamatuid tervisehäireid. Sellest hoolimata juuakse vanadest harjumustest, sest, kes meist oskaks tänapäeval meelemürkideta õnnelik olla?

Kuna alkohol toob peidust välja negatiivsed mõtted ja emotsioonid, siis muudab keskmisest tihedam napsitamine koduse õhustiku kiiresti paksuks. Enne, kui sa märkad, käratatakse «Su joomine on probleem!» See, kes joob vähem, muutub närviliseks, kergesti ärrituvaks, ja kannatamatuks, sirutades käe rahustite järele, et päev homseni üle elada. Küsi endalt, kas teie igapäevane suhtlemine stiilis «Kallis, kuidas su päev möödus?» on asendunud käskluste jagamisega? Kui sa kuuled sõnu - «Me peame…», «Sa pead…», «Tee seda…», «Kas sa tegid seda…» või kasutad neid ise, kõige muu ilusa asemel, siis on aeg tuleviku üle üheskoos nõu pidada. 

Kuigi alkohol ja selle tarvitamine on osa Euroopa kultuurist ja sotsiaalsest suhtlusest, mõjutab keskmisest kõrgem alkoholipruukimine mitmete paaride kodust elu sügavamalt kui arvata oskame. Ühe poole tihe alkoholi tarvitamine mõjub teise poole emotsionaalsele stabiilsusele laastavalt, ajades segadusse ja tekitades abituse tunde, mistõttu on meie seas arvukalt inimesi, kes otsustavad kolmanda osapoole – alkoholi – sekkumise tõttu oma suhted lõpetada ja omateed minna. Kes tahaks pikas perspektiivis alkohoolikuga tulevikku luua?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles