Arstide sõnul keskendutakse tänapäeval liialt kaalule, sest ka saledatel inimestel võib olla ohtlikku rasva ja nad ei pruugi sellest ise teadlikudki olla.
Ka näiliselt sale võib olla ohtlikult rasvunud
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
11. märts 2014, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Elizabeth Chanatry oli 16-aastane, diagnoositi tal II tüübi diabeet. Seda ei oskaks talle peale vaadates kuidagi oletada, sest praegu, 19-aastaselt, on ta 160 cm pikk ja kaalub 53 kilo. Tegelikult teab ta isegi, et peaks olema paremas vormis, kirjutab Time.
«Mina ja mu õde oleme peenikesed, aga me pole trimmis,» tunnistab Chanatry, kes võib oma geene tänada hea väljanägemise, aga ka diabeedi eest. Nii tema isal kui vanemal õel on samuti suhkruhaigus. Chanatry on enda sõnul juba aastaid üritanud vältida suhkrurikkaid toitusid, aga kui tal hakkasid tekkima esimesed sümptomid, sai ta aru, et ka sellest ei piisanud.
Rasvumine on ohtlik epideemia, kuid spetsialistide selgitusel on praegu suunatud meie tähelepanu kõigest kehakaalule. On neid, kel on imeline ainevahetus ja hea välimus, kuid selle taga võib olla varjul diabeet, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase ja ebastabiilne veresuhkrutase. Meie kultuuris on paljudel kinnisidee ideaalsest kaalust, kuid unustatakse, et välimus ei näita alati head tervist.
«Ma näen selliseid inimesi kogu aeg,» sõnab doktor Daniel Neides, kes on Clevelandi tervisekeskuse peaarst ja Chanatry raviarst. «Väliselt tunduvad nad uskumatult tervislikud, aga sisemiselt on asi sellest kaugel.»
Suure tõenäosusega tunned sinagi kedagi sellist, kes ei söö aedvilju ja armastab liha. Ta tegi viimati trenni kooli kehalise kasvatuse tunnis, aga on ikkagi sale. Võib-olla oled isegi selline. Kuigi nii mõnigi meist läheb väga kadedaks, et on inimesi, kes ei pea kaloreid lugema ja võivad õhtusöögiks rahumeeli süüa kausitäie pontšikuid, siis tasub lohutada end arsti hoiatusega. Ka kauni figuuriga inimesed võivad olla rasvunud, see nähtus on täiesti reaalne ja võib olla isegi surmav.
Doktor Neides toob näiteks ühe patsiendi, kes oli 46-aastselt normaalkaalus ja kelle kehamassiindeks näitas, et ta on terve. Kui ta aga loobus oma vererõhuravimitest, sai ta insuldi ja on pärast seda aheldatud ratastooli.
2008. aastal tehti uuring, millest selgus, et Ameerika Ühendriikides on neljandikul normaalkaalus olevatel täiskasvanutest mingi kõrvalekalle, kas kõrge vererõhk või kolesteroolitase. 2013. aastal avaldati ajakirjas American Journal of Cardiology uuring, mis tõestas taas, et normaalne kehamassiindeks ei näita suurt midagi tervise kohta, sest normaalse KMI korral võib keharasva olla siiski liiga palju ja vanematel täiskasvanutel tõstab see oluliselt südameveresoonkonnahaiguste tekkeriski. 2014. aasta alguses avaldati raport, millest tuli lisaks välja, et inimesed, kel on n-ö tervisliku KMI juures kõrge keharasva tase, on tegelikult märksa suuremas ohus, sest neil on suurem ainevahetuse probleemide tekkerisk ja samuti ka suurem oht sellest tingitud tüsistuste tõttu surra.
«Kui suuremalt jaolt süüakse palju suhkrut ja kiirtoitu, siis hakkab kogunema vistseraalne ehk kõhuõõnesisene rasv ning see on seotud paljude terviseprobleemidega, millega näevad vaeva ka ülekaalulised,» ütleb dietoloog doktor Mark Hyman. Mõnel inimesel ei pruugi olla näiliselt väga palju üleliigset rasva, aga see, mis tal on, on kõige ohtlikum. Kuigi tema kehakaal on normis, on tema siseorganid kaetud vistseraalse rasvaga, mis võib häirida ainevahetuse tööd ning põhjustada seeläbi südamehaigusi, diabeeti või insulti.
Kehakaal on vaid üks moodus, kuidas arst saab anda patsiendi tervisele esimese hinnangu. 2013. aastal avaldati uuring, mis näitas selgelt elustiilimuutuste mõju kroonilistele haigustele. Näiteks selgus, et need, kel on II tüübi diabeedi tekkerisk, saavad haigusest hoiduda, kui toituvad tervislikult, liiguvad iga päev, ei suitseta ja tegelevad vajadusel stressi maandamisega.
Chanatry teab omast käest, et kehakaal ei ole alati hea tervise näitaja. «Ma pole kunagi seostanud diabeeti ülekaaluliste inimestega, sest see on alati olnud osa minu elust. See on mul elu lõpuni. Inimesed vaatavad meid ja arvavad, et me oleme terved, aga neil pole õrna aimugi,» tõdeb ta.