Seitse suurepärast põhjust, miks hinnata astelpaju
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseajakiri ÜKS kirjutab, et need pisikesed põneva maitsega marjad on naha- ja kehavitamiinide varasalv. Proovi järele!
Õnnistuseks nahale. Astelpajukreemid kaitsevad nahka kuivuse, päikesepõletuse ja tuule eest, sest sisaldavad E-vitamiini ja karotenoide, mis vaprate amatsoonidena turvavad nahka vabade radikaalide kurja tegeva toime eest. Astelpajuõli lükkab edasi naha enneaegset vananemist ning kortsu vajumist. Mõistagi suudab see õli toita imeliselt ka niiskusvaest nahka ning tohterdada aknet, ekseeme, lööbeid, kroonilisi nahahädasid ja -põletikke, samuti tervendada kiirituskahjustustest pureda saanud kudesid.
Säratajaks juustele. Astelpaju lehe- ja okste tõmmisega loputamine tugevdab kiharaid, aitab kõõma ja juuste väljalangemise vastu. Lehtede nosimine paneb aga hobustel ja lammastel kasuka läikima. On ju see enam kui 15 tuhat aastat tagasi jääajal Tiibetist Mongoolia ja Venemaa kaudu Euroopasse rännanud põõsas saanud oma nime Hippophaë hobustelt. Hippos tähendab hobust, phaes aga läikiv. Antiik-Kreekas söödeti suksudele astelpaju lehti ja võrseid, Prantsusmaal lammastele aga lehti.
Tohterdajaks haavale. Vene rahvameditsiinis, kus bakterite, viiruste ja põletikuvastane ning valuvaigistav astelpaju suure au sees, ravitakse (päikese)põletus- ja muid haavu, haavandeid ja sinikaid eliksiiriga, mis saadakse astelpajumahlast pressitud õli ja päevalilleõli segades. Kriimustustele, raskesti paranevatele ja mädastele haavadele, hammustustele ning külmavõetud nahale tasub kudede taastumise toetamiseks panna purukslitsutud värskeid või sügavkülma marju.
Turgutuseks elujõule. Tiibeti ja hiina meditsiin on elujõu taastamiseks ning vitamiinipuudusest ja kehvveresusest ülesaamiseks kasutanud astelpaju juba aastatuhandeid. See päikeseline mari kosutab kurnatust nii pärast külmetust ja traumasid kui operatsioone. Ka tugevdab tohutult C-vitamiiniküllane mahl immuunsüsteemi, aitab ära hoida külmetust ja üle saada kevadväsimusest.
Kaitseks kehale. Tilluke astelpajumari kosutab südant, hoiab veresoonte seinad elastsed, takistab trombide teket, kaitseb maksarakke, korrastab rasvade ainevahetust ja seedimist, leevendab suu limaskesta põletikku ja haavandit, ergutab hormonaalsüsteemi, ravib günekoloogilisi haigusi, tohterdab mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid, ennetab ateroskleroosi ja vähki ning sobib kiiritusravi saavatele haigetele. Lehevannid vaigistavad reumat ja podagrat.
Maiustuseks keelele. Mida kõike astelpaju energiast pulbitsevatest marjadest teha ei anna: mahla, mehu, moosi, tarretist, marmelaadi, pulbrit, siirupit, likööri.
Kosutuseks taimetoitlastele. Astelpajuseemnetes elav mikroorganism Actinomyces toodab vereloomeks ja närvisüsteemi toimimiseks hädavajalikku B12-vitamiini, mida muidu vaid lihast saab.
Astelpaju
Mis see on?
Harukordne harilik astelpaju. Astelpajumari on unikaalse koostisega ning üks vitamiini- ja toitainerikkamaid vilju maamunal. Temas leidub C-, E- ja B-rühma vitamiine, karotenoide, bioflavonoide, mineraale, suhkruid, puuvilja-, oomega- ning muid rasv- ja aminohappeid, sealhulgas asendamatuid. Oma hõbedaselt läikivate nõeljate lehtede ja oranžikaspunaste marjadega näeb see kuni 6 m kõrguseks kasvav asteldega põõsas kaunis ja eksootiline. Siinmail kasvatatigi teda varem rohkem iluks kui tervise kasuks. Mais-juunis meelitab imepisikeste isas- ja emasõite tugev lõhn kohale putukaid ja mesilasi. Hilissügis, just pärast külmade saabumist, aga koguma kosutavaid ja õlirikkaid vilju.