Pirgit Toomel: kellest sõltub sinu õnn?

FOTO: SCANPIX

Kas sinu näol on tegemist iseseisva õnnesepaga või hoopiski igavese nurisejaga? Vastutad sa ise oma eluolu eest või oled üks paljudest näpuga näitajatest, kellele kõik liiga teevad? Oskad sa peeglisse vaadata ja enda elu õnnelikumaks muuta?

Meie seas on sedavõrd palju inimesi, kellel on stabiilne töökoht, hea palk ja rikkalik söögilaud, kuid endiselt leitakse põhjuseid, miks nuriseda. Auto, kena korter, laiahaardeline tutvusringkond, abikaasa ja lapsed või hoopiski loendamatu arv austajaid, ei ole õnneks piisav. Ümbritsev suudab sind peast halliks ja marru ajada ning ärritada. Miks ei ole kõik nii nagu vaja?

Kaastöötajad on aeglased ja vastutustundetud, sõbrad on egoistid, abikaasa on tujukas ja isekas, lapsed puuduvad koolist ja liiguvad ringi ümbruskonna pättidega, vanemad naudivad pensionipõlve ja ei oska eluks vajalikke õpetussõnu jagada ja nii edasi. Kõik oleks parem, kui ümberringi oleksid targemad, mõistvamad ja toetavamad inimesed. Kas sa tunned, et tahaksid keskkonda vahetada?

Lisaks muserdavad sinu meeli lapsepõlve- ja nooruspõlvetraumad, millest on tänapäevaks kujunenud ennastki ehmatavad hirmud. Vanemate üleliigne tähelepanu kasvatas sinust laisa ja vastutustundetu inimese, kel on raskusi oma eluga toime tulekul. Või vastupidiselt ehitasid tänu nende vähesele tähelepanule sedavõrd tugeva selgroo, et sinu iseseisvusele on võimatu sobivat vastast leida. Endast nõrgema mehega ei ole palju peale hakata. Või on?

Peale selle, milline rumalus oli raisata oma väärtuslikku aega ja kuldseid aastaid endiste kavaleride peale. Kui sa oleksid õigel ajal oma elukaaslase juurest lahkunud, ei oleks sinust tänu tema petmistele paranoiade käes kannatavat armukadedat naist kasvanud. Ilmselgelt oleksid usaldavam ja tuleksid paremini toime ka oma uue suhtega. Siis laste isa, kes võiks õigeaegselt alimente maksta ja oma lubadustest kinni pidada.. Kas sa tunned, et kõik teevad sulle liiga?

Mulle tundub, et sellise suhtumisega oled sa oma elukorralduse kõrgete ootuste ja nõudmistega teiste inimeste kätesse andnud. Loomulik on rõõmustada ja kurvastada koos lähedastega, kuid ebaloomulik on süüdistada teisi enese õnnetuses. Küsi endalt: «Kas sinu sõbrad, partner ja lapsed on üldse suutelised täitma tekkivaid kriteeriume?»

Tegelikkuses ei peitu selle taga midagi muud, kui inimeste vajadus täiendada oma puudusi teiste arvelt. Kui sa nurised oma mehe väikese palga pärast, siis sellepärast, et sul ei ole võimalik elada elu, millest oled unistanud. Selle asemel, et mossitada, korrasta oma CVd ja otsi endale sobiv töökoht. Milleks hävitada oma elurõõmu, kui sul on igast päevast võimalik kujundada meelihellitav olevik?

Kui sa suudad end ohvri mängimisega ja teiste süüdistamisega õnnetuks teha, siis sa suudad enda maailma ka rõõmsamaks muuta. Sina valid, kuidas reageerida kõigele, mis toimub sinu ümber. See on uskumatu, kui veatuks muutub kõik hetkest, mil sa lõpetad teiste ja enda vigade peale näpuga näitamise. Küsi endalt: «Kas sa tahad nautida olevikku või elada tulevikus, mida sa kinnisilmi taga ajad?»

Tagasi üles