Kui tihti peaks tegelikult duši all käima?

FOTO: SCANPIX

Viimasel ajal on üha rohkem olnud juttu sellest, et juuksed ja nahk on tervemad, kui pesuga ei minda liiale. Seetõttu on välisajakirjanduses sõna võtnud ka need, kes pole näiteks aastaid pead pesnud ja väidavad, et see on neile imehästi mõjunud.

Kui sageli või kui harva peaks siis üldse üks täiskasvanud inimene end pesema? Doktor Sanjay Jain selgitab Jezebelis, et kindlat reeglit ei saagi välja tuua. Pesemissageduse puhul  tuleb arvestada oma elukeskkonda, aktiivsust ja keha eripära.

Näiteks jääb niisketes oludes kehale rohkem mustust külge ja siis peaks sagedamini duši all käima. Suurem vajadus pesu (ja ka pesemisvahendi) järele on neil, kes teevad trenni või on lihtsalt liikuvamad, sest nad higistavad keskmisest enam. Mõni võib märgata, et ta juuksed näevad ilma igapäevase pesuta väga inetud välja, mõni teine võib hoopis tunda, et naturaalne rasu teeb juuksed tervemaks ja annab neile kauni läike.

Eelmainitud faktoritest on aga olulisem see, et pesuvesi ei tohiks olla liiga kuum ja pesuaeg liiga pikk. Kuivatama peaks end tupsutades, mitte hõõrudes, et vältida nahaärritust. See on oluline eriti näo-osas ja neil, kel on akne.

Duši all pesemine pole vajalik ainult mustuse, higi ja kehalõhnade eemaldamiseks, see mängib rolli ka haiguste ennetamisel. Siit võiks järeldada, et need trendide järgijad, kes otsustavad end kuid (või kauemgi) mitte pesta, riskivad nakkustega. Tegelikult pole see päris nii.

«Suurem osa kehast on kaetud rõivastega, seega puudub otsene kontakt keskkonnaga,» sõnab doktor Jain. «Me peseme oma käsi märksa tihedamini kui keha, sest käed on pidevalt millegagi kontaktis – me puudutame oma toitu, arvutiklaviatuuri ja väga palju erinevaid pindasid, kus leidub baktereid ja viiruseid.»

Varem pesid inimesed ennast kõigest puhta veega ja sellest täiesti piisas. Jaini sõnul on vesi puhtuse alus ja igaüks peaks tähele panema, mis või kes on selle sõnumi taga, et keha või juukseid peaks iga päev mingi vahendiga pesema. «Kui sa pesed iga päev juukseid ja kasutad dušigeeli, siis saab see pudel väga kiiresti tühjaks,» vihjab ta.

Kui algse küsimuse juurde tagasi jõuda, siis kehtib üldiselt arusaam, et duši all või vannis peaks käima üle päeva või üle kahe päeva ning siis kasutama oma eelistuste järgi ka seepi ja šampooni.

Arsti selgitusel võiks mõelda lisaks sellele, et duši all käimine pole vajalik vaid kehale, aga ka vaimule. See, et sa tunned end pärast pesemist värskemalt, on osalt psühholoogiline efekt. Karastamine ja pesemine mõjuvad virgutavalt, muutes inimese enesekindlamaks. Tuju ja enesehinnang tõusevad ning tekib rohkem energiat.

Kui soovidki oma nahale ja juustele pesust puhkust anda, siis lase käia, kuid ära unusta käsi pesta.

Tagasi üles