Miks lapsed oma küüsi närivad?

Linda Pärn
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kui su 2-aastane enda küüsi närib, võid sa muretseda, kas ta on millegi pärast ärevil. Lõppude lõpuks kirjeldavad ju paljud inimesed küünte närimist kui närvilist kommet.

Kuid ärevus on ainult üks seletus küünte närimisele. Laps võib seda teha ka teistel, vähem muret tekitavatel põhjustel – uudishimust või igavusest, stressi maandamiseks, aja surnuks löömiseks või lihtsalt vanast harjumusest, kirjutab Emmede Klubi.

Kõikidest närvilistest kommetest nagu pöidla imemine, juuste keerutamine ja nina nokkimine, on küünte närimine neist kõige levinum.

Tegelikult teevad seda mingil hetkel peaaegu kõik lapsed ja paljud jätkavad selle harjumusega ka täiskasvanueas.

Vähemalt mingi aeg närivad ka umbes kolmandik algkooliõpilastest ja pooled noorukitest oma küüsi. Ilmselt loobub ka sinu laps sellest varem või hiljem. Kas lihtsalt selle pärast, et ta kaotab huvi või tema sõbrad ja klassikaaslased hakkavad teda narrima.

Hoia tema käed hõivatud. Kui sa paned tähele, millal ja kus su laps kõige tõenäolisemalt oma küüsi närib – näiteks,  vaadates telekat või sõites autoga – ürita ta kätele tegemist leida, näiteks anna talle näpunukud, pehme pall või painutatav mänguasi, et teda tegevuses hoida.

Lõika ka ta sõrmeküüned lühikeseks, et tal ei oleks ahvatlust midagi närida. Oota ja looda.

Lisaks talle mänguasjade andmisele on parem seda harjumust üldiselt üldse mitte tähele panna.

Sinu 2-aastasele on küünte närimine teadvustamata harjumus, mis tähendab, et ta ei saa ise arugi, et ta seda teeb – loomulikult, kuni sa sellele ise tähelepanu ei osuta – seega, selle kallal vingumine ja riidlemine ei aita.

Kui sa talle räägid, kui ebameeldiv see sinu arust on, meelitab see teda ilmselt seda veel rohkem tegema.

Kui su laps on vastuvaidlemise faasis,  saad sa iga palve vastuseks valju «ei» ja ta võib survele reageerida veel fanaatilisemalt oma harjumusse suhtudes. Apteegist võid leida mõrusid rohtusid, mis on mõeldud küünte närimise võõrutamiseks, aga oma 2-aastase küüntele selle määrimine tundub talle ebaõiglase karistusena. Nendest toodetest on meeldetuletuseks rohkem kasu, kui ta on juba põhikoolis ja soovib ka ise lõpetada.

Pane tähele!

Mõnel juhul näitab küünte närimine pinge seisundit, eriti, kui see kaasneb teiste närviliste käitumismallidega.

Kui laps närib küüsi nii intensiivselt, et ta lõhub oma küünte äärenahkasid, närib sõrmeotsad veriseks või närib küüsi ja lisaks näiteks tirib juukseid peast, räägi sellest lastearstiga. Ta võib põdeda rohkem ärevust või stressi kui temavanustele lastele tavaks on.

Enamik 2-aastaseid lapsi valib siiski ühe või kaks harjumust (näiteks pöidla imemine ja nina nokkimine on sagedane kombinatsioon) ja loobub nendest hiljem vabatahtlikult.

Parim, mis sa teha saad, on sellest mitte välja teha ja ühel päeval sa avastad, et see on möödas - sama moodi nagu mähkmete kasutamine ja närimisrõnga närimine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles