Paljud naised peavad pehmet, siledat nahka ilu aluseks ja seetõttu ei raseeri mõned naised oma jalgu, sest usutakse mitmeid levinud müüte. Ent tasuks meeles pidada, et paljudel müütidel puudub teaduslik taust, seega pole mingit põhjust neid tõsiselt võtta.
Siin on levinud müüdid raseerimise kohta, mis ei vasta tõele, kirjutab healthmeup.com.
Raseerimine ei pane karvu tihedamalt ega tumedamalt tagasi kasvama. Raseerides lõikad karva naha pinna tasemel, raseerija ei mõjuta karvanääpsu juurt ning seetõttu ei mõjuta ka seda, kuidas karvad tagasi kasvavad. Karvade kasvamine on seotud geenide ja hormoonidega.
Raseerimine ei muuda nahka kuivaks ega kestendavaks. Vastupidi, raseerimine koorib nahka ja eemaldab nahalt surnud naharakke, lastes uuel ja säraval nahal esile tulla. Et nahk oleks eriti pehme, tuleks pärast raseerimist nahka kreemitada.
Raseerimine ei pane karvu kiiremini kasvama. Kehakarvad kasvavad erineval kiirusel sõltudes inimese vanusest, hormoonidest ja soost. Näiteks kaenla all olevad karvad kasvavad 50 protsenti kiiremini kui jalakarvad.
Uus raseerija ei tekita rohkem sisselõikeid või nahaärritust kui vana. Vastupidi: vana ja nüri raseerijaga raseerimine võib põhjustada sisselõikeid ja ärritust, seega on tähtis raseerijat regulaarselt vahetada, et mitte nahale liiga teha. Sisselõikeid võib tekitada ka see, kui raseerijale osutatakse liigselt jõudu ja raseeritakse vale nurga all.
Raseerijale tugevamalt vajutamine ei anna siledamat tulemust. Raseerijale liiga tugevalt vajutamine võib hoopis tekitada sisselõikeid ja nahaärritust. Hoia raseerijat siledalt vastu nahka, et terad saaksid oma tööd teha.
Igal inimesel peaks olema isiklik raseerimisvahend. Partneri raseerija kasutamine pole hügieeniline ja naised peaksid eelistama spetsiaalselt naistele disainitud raseerijaid.
Iga päev raseerimine ei mõju nahale halvasti. See, kui sageli keegi raseerib, on iga inimese personaalne otsus. Kui tahad iga päev raseerida, siis ära muretse, et see su nahka kahjustab. Peaasi, et sa hiljem nahka niisutaksid.