Pirgit Toomel: kui palju on sinus peidus Gatsbyt?

, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Carey Mulligan - Daisy Buchanan,  Leonardo DiCaprio - Jay Gatsby. Kaader filmist "The Great Gatsby."
Carey Mulligan - Daisy Buchanan, Leonardo DiCaprio - Jay Gatsby. Kaader filmist "The Great Gatsby." Foto: Courtesy of Warner Bros. Pictures/AP/Scanpix

F. Scott Fitzgeraldi kirjutatud raamat «Suur Gatsby» on pea 90 aastat tagasi avaldatud romaan, mida peetakse tänase päevani üheks hinnatuimaks kuldteoseks Ameerikas. See on kirjeldus 1922. aasta suvel aset leidnud sündmustest New Yorgi külje all, mis lõppesid oodatust ebameeldivaima sündmusega - romantikust peategelase piiritlematu armastus sai talle surmavalt saatuslikuks. Oled ka sina sedavõrd armunud olnud?

Hakkamata raamatust ümberjutustust kirjutama on minu eesmärgiks hoopiski teile selles peidus olev loo moraal edasi anda. Kuigi raamatu autor Fitzgerald on isiklikult kurtnud peale teose avaldamist, et lugejaskond ei mõista tema jutustuse tegelikku sõnumit, on enamik julged väitma, et ta oskas suurepäraselt tõestada minevikus elamise ennasthävitavat külge. Miks see siis nii halb on?

Raamatu peategelane Jay Gatsby oli lihtne noormees päeval, mil ta armus imekaunisse kõrgklassi neidu Daisy Buchanani. Nagu arvata võite, oli erinevus sotsiaalsetes klassides Daisyle piisavaks, et Gatsbyle selg pöörata ja Ameerika jõukaimast perest pärit troonipärijaga abielluda. Kuid selle asemel, et olukorraga leppida ja elus edasi liikuda, hakkas noormees võitlema. Ta lõi endale visiooni suursugusest elust, millega Daisy enda juurde tagasi meelitada ja ei lõpetanud enne, kui oli saavutanud piirkonna jõukaima mehe staatuse. Aga mis hinnaga?

Läbi terve raamatu kirjeldatakse Gatsbyt kõige optimistlikuma, lootusrikkama, empaatilisema ja malbeima isikuna, keda kohata. Enesekindel ja tugev mees, kes kaotas oma selgroo puhtalt Daisy peale mõeldes. Tema pidurdamatu soov minevikku parandada pimestas nägemust karmist reaalsusest, sest silmipimestavad unistused viisid teekonna armukese rollini. Päevast, mil Gatsby palus Daisyl oma pere jätta ja temaga tulla, oli ka naisterahva tegelik pale päevavalgele toodud. Mis ajast armukest abikaasale eelistatakse? 

Raamatu sündmustik ja tegevuskäik panid mind mõtlema, kas optimism ei ole mitte õilis, kuid lootusetult mõttetu iseloomujoon? Gatsby naasis naise ellu viis aastat hiljem täies enesekindluses - ainukene mees, keda Daisy armastab on, ja on alati olnud, tema. Nende ainukeseks takistuseks oli erinev majanduslik taust, mis oli nüüdseks likvideeritud musta äri ajamisega. Ta korraldas oma kodus suursuguseid üritusi, näitamaks rahvale (ennekõike Daisyle) oma vara, võimekust ja priiskavat elustiili. Kuid, kas pätt on inimene, kellega korralikust perest pärit naisterahvas oma elu jagada soovib?

Gatsby lõi endale unistused, mis aitasid tal kodust lahkudes parema elu poole püüelda, kuid takistasid tal nägemast võimatut - olevikku ei saa parandada mineviku muutmisega. Olgu selle taga armumine, sinisilmsus või pesuehtne rumalus, kuid usk, et ta on Daisyle kõige õigem, sai talle saatuslikuks. Momendist, mil Daisy elu keeruliseks läks, lükkas ta Gatsby silma pilgutamata kuristikku. Mistõttu küsiksin: elad sa unistustes või reaalsuses?

F. Scott Fitzgeraldi kirjutatud raamat Suur Gatsby on täis elutarkust ja mõtteteri, mida tahaksin ka teiega jagada: kõik, mis hiilgab, ei ole kuld; optimism ei päästa kuristikku kukkumisest; rahaga ei osta armastust, ohjeldamatu kirg ei ole alati hea, lootus on lolli lohutus ja lõpetuseks - minevik jäägu minevikku. Õpi lahti laskma siis, kuni sa veel saad!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles