Naine24.ee postkasti saabus kiri lugejalt, kes pärast halba suhet ei suuda siiski eksist täielikult üle saada ja kohtub temaga aeg-ajalt, ometi teades, et tulevikku ei saa sel suhtel kunagi olla.
Lugeja kirjutab: miks ma ei suuda eksiga suhtlemist lõpetada?
26. detsember 2013, 20:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui paljud inimesed suudavad pärast pikaajalist ja valedel seisva suhte lõppu endiselt oma eksiga suhelda? Ma kipun arvama, et mitte väga paljud naised.
Juba paar aastat tagasi läksin oma eksist lahku. Lahkumineku põhjuseks olid tema «luukered kapis», mis hakkasid järjest välja tulema. Mees oli mitmeid kordi erinevate naistega mind petnud. Mina aga olin armastusest niivõrd pimestatud, et ei saanud mitte midagi aru. Paraku selline võime armastusel juba kord on - pimestada inimese ees, keda me armastame.
Lahkuminek oli äärmiselt valulik ja pisaraterohke. Olime koos olnud 6 aastat ning tubli pool sellest oli rajatud mehe valedele. Siinkohal ma ei taha süüdistada ainult meest, kuna suhtes on alati kaks inimest. Küll minagi tegin vigu, kuid minu vead ei viinud kunagi kaaslase petmiseni.
Lahku kolides tekkis mehel koheselt uus silmarõõm, kellega ta on tänaseni koos (seda varsti siis juba 3 aastat). Kuid lahkuminek oli meile mõlemale raske ning kippusime tihtipeale üksteisele helistama. Käisime teineteisel kordamööda külas ja nii mõnedki korrad sai ka ööseks jäätud. See pendeldamine kestis umbes 3 kuud, kuni ma mõistsin et see ei vii mitte kusagile, vaid teeb ainult haiget. Lisaks kõigele oli tal ka uus tüdruk. Lõpuks ei jäänud mul muud üle kui julgus kokku võtta ja teha mehele selgeks, et oleks parem kui ta mulle enam ei helistaks. Ta sai minust aru ja lõpetas mulle helistamise. Seda aga ainult paariks kuuks. Peale seda helistas ta mulle umbes kord või kaks kuus. Siis rääkisime tunnikese telefonis, mis meie elus parasjagu toimub ja mis lahti on.
Umbes pool aastat pärast meie lahkuminekut selgus, et ta uus tüdruk kolis juba tema juurde. Naine keelas tal igasuguse suhtluse meie vahel. Viskas absoluutselt kõik meie ühised asjad korterist välja, et tema saaks endale seal ruumi teha. Minu jaoks oli see hullumeelsus. Kuidas saab üks naine keelata tal kellegagi suhtluse? Aga tuli leppida. Mõtlesin, et ehk ongi parem. Pidev suhtlus ei paranda haavasid, pigem raputab neile soola.
Paraku aga läks teisiti. Meie suhtlus ei ole tänase päevani kusagile kadunud. Vahepeal muutus see isegi liiga tihedaks. Vahel helistas ta mulle paar korda nädalas (mina talle ei helistanud, kuna see oli mul keelatud tema olemasoleva naise tõttu). Üle teatud perioodi otsustame isegi kohtuda. Viimased korrad pole aga hästi lõppenud. Paaril korral on ta ka minu juurde ööbima jäänud.
Ma tunnen, et see «suhe» ei ole absoluutselt tervislik. Ma olen järjekordselt mehele öelnud, et ärgu helistagu mulle, kuid siiski paari nädala möödudes teeb ta seda. Mina suudan olla aga nii nõrk ja tema kõnedele vastata ning temaga kohtuda. Paljud sõbrannad, kes asjast teavad, on mulle öelnud, et ilmselgelt pole see mees vahepeal muutnud ning tal on vaja endiselt ringi aeleda. Võimalik, et ma pole ainus, kelle juures ta käib. Sellele mõeldes hakkab mul isegi tema praegusest naisest kahju. Ma olen olnud kunagi ju täpselt samas olukorras. Ei ole hea tunne teada saada, et mees, keda sa oled armastanud ning kellega koos ühise tuleviku rajanud, on sind petnud.
Hetkel olen ma aru saanud, et temast täielikult lahti ma ei saagi. Ta oli, on ja jääb minuga surmani, sest mingi osa minust endiselt hoolib temast. Kuid kuidas elada oma elu nii, et ta ei oleks n-ö segavaks faktoriks? Nimelt kohtasin hiljuti ühte äärmiselt toredat ja vahest isegi Härra Õiget. Ma tunnen, et ma alateadvusega justkui petan teda oma eksiga. Ma tahan täielikult vabaneda oma eksist, kuid ei tea, mida peaksin selleks tegema.
Selle kirja autor valis endale auhinnaks Avoni Eladia sõrmustekomplekti, mille väärtus on 10,50 eurot.