Hiljuti uuesti avaldatud uuringust selgus kummaline tõsiasi, et regulaarselt ja mõõdukalt alkoholi tarbijad surevad väiksema tõenäosusega enneaegselt kui need, kes kunagi alkohoolseid jooke suus sissegi ei võta.
Uuring: karsklaste eluiga võib olla lühem kui neil, kes tarbivad alkoholi
23. detsember 2013, 13:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rangelt kontrollitud uuringus jälgiti 55-65 eluaastate vahel olevaid inimesi 20 aasta vältel. Arvesse võeti erinevaid faktoreid, mis võisid tulemusi mõjutada, alates sotsiaal-majanduslikest elutingimustest kuni füüsilise aktiivsuseni välja, vahendab Business Insider uuringu tulemusi, millest võib lähemalt lugeda SIIT!
Uuringu juht, psühholoog Charles Holahan Texase ülikoolist, leidis, et suremuse määr oli kõige kõrgem nende seas, kes polnud kunagi sõõmukestki alkoholi tarvitanud; madalam liigtarbijate seas ning kõige madalam mõõdukalt alkoholi tarvitajate seas, kes ei joonud rohkem kui kolm ühikut alkoholi päevas.
Uuringus osales 1824 inimest. Kõigest 41 protsenti mõõdukatest alkoholitarvitajatest surid enneaegselt võrreldes 69 protsendi karsklastega. Üllataval kombel oli liigtarvitajate enneaegse surma määr madalam, 60 protsenti. Seda isegi hoolimata alkoholi liigtarvitamisega seotud riskidest, milleks on näiteks tsirroos, mitut tüüpi vähid, sõltuvus, õnnetusjuhtumid, halb otsustusvõime ja palju muud.
Kummaliste tulemuste peamiseks põhjuseks peetakse alkoholi mõju sotsiaalsele suhtlusele. Just tugevad suhted on need, mida peetakse kõige olulisemaks vaimse ja füüsilise tervise hoidjaks. On leitud, et karsklastel on suurema tõenäosusega depressioon kui nende pidutsevatel seltsilistel. Mõõdukas alkoholitarbimine võib ka mõjuda positiivselt südame tervisele ja vereringele (eriti punane vein), kuid peamiselt on oluline, et see aitab kaasa sotsiaalsusele.