Kui narkokoer tuleb kooli

Pildil on narkokoer Justine.

FOTO: Liis Treimann/Postimees

Politsei- ja piirivalveamet (edaspidi politsei) hakkas sõltuvusainete teemale suurt tähelepanu pöörama 2012. aastal, kui Eesti sattus 136 narkosurmaga miljoni elaniku kohta 15–64aastaste seas Euroopas esikohale.

Politsei on hakanud senisest enam tegutsema selle nimel, et narkootikume oleks võimalikult raske kätte saada. Politsei tavatööle lisaks rakendatakse koolides erimeetmeid, mida rahvasuus kutsutakse narkooperatsioonideks või -reidideks. Narkoreide korraldatakse kooskõlas politsei- ja piirivalveseadusega, enamik neist on võimalikud vaid peadirektori loaga.

Tihtipeale arvatakse, et narkoreide korraldab politsei igaks juhuks, kuid tegelikult on selle taga vajadus välja selgitada oht ja seda tõrjuda. Narkooperatsiooni saab teha vaid juhul, kui politseile on laekunud teave, et koolis või selle territooriumil tarvitatakse, ostetakse või müüakse narkootilisi aineid. Info võib laekuda lapselt, lapsevanemalt, koolist või on saadud mujalt (analüüsi või mõne varasema menetluse tulemusel). Oluline ei ole see, kellelt on teave tulnud, vaid mis on selle sisu ja kui tõenäoline on selle vastamine tõele. Üldjuhul on koolid ise esitanud põhjendatud soovi kontrolliks, mis on äärmiselt positiivne, kuna see aitab palju kaasa turvalisusele nii koolis kui ka laiemas piirkonnas. Isegi kui pärast info edastamist kohe midagi ei juhtu, annab see politseile signaali, et mingi koha või isiku suhtes tuleb olla tähelepanelik ning alguse võib saada pikem infokogumine.

Mis toimub narkoreidi ajal ?

Järjest enam pööratakse narkooperatsioonidel tähelepanu hästi läbi mõeldud teavitamisele. Teavitustöö algab enamasti kooli juhtkonnast: politsei selgitab operatsiooni vajadust ja edasisi tegevusi ning vastab küsimustele. NB! Infoallikaid ei avaldata. Sõlmitakse vajalikud kokkulepped, näiteks missuguses ruumis saab indikaatorvahendit kasutada või läbivaatust teha. Reidi läbiviijatele soovitatakse minna esialgu laste juurde ilma koerata ning selgitada, kuidas ja mis toimuma hakkab. Samuti tehakse kindlaks, kas mõni õpilane on allergiline või kardab koeri. Õpilased saavad esitada ka küsimusi.

Kui teenistuskoer tunneb huvi õpilase asjade vastu, ei pruugi see tähendada, et alaealine on narkootikume tarvitanud. On võimalik, et tema asjad on kokku puutunud narkoaine või seda tarvitanud inimesega. Kindlasti peab politsei aga kõigile koera märguannetele reageerima. Õpilane kutsutakse küsitlemiseks eraldatud ruumi, kus ka tema asjad läbi vaadatakse. On oluline, et kontrollimisel tagatakse privaatsus. Kui asjade omanikul esinevad ilmsed alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimeaine tarvitamise tunnused, kontrollitakse teda indikaatorvahendiga. Enne indikaatorvahendi kasutamist selgitatakse õpilasele tema õigusi. Kui indikaatorvahendi test näitab positiivset või negatiivset tulemust, selgitatakse, mida see tema jaoks tähendab ning mida politsei seejärel teeb. Kui politsei tuvastab rikkumise, alustatakse süüteomenetlust. Eksliku kahtluse korral süüteomenetlust ei alustata.

Politseinikelt on küsitud, kas õpilastele on tagatud õigus enda kohta süüd tõendavaid ütlusi mitte anda. Selline põhiseaduslik õigus on sätestatud kriminaal- ja väärteomenetluse seadustikus ning sellekohased selgitused antakse isikule menetluse alustamisel. Politsei järelevalvemenetlus on aga haldusmenetlus ning selles menetluses on isikutel koostöö kohustus.

Narkoennetus kodus ja ühiskonnas

Järjest enam tegeleb politsei ka sellega, et vähendada soovi narkootikume osta ja tarbida. Kuni on inimesi, kes soovi soovivad narkootikume osta, tekib alati ka neid, kes neid aineid

müüvad või muul viisil kättesaadavaks teevad. Koolides käiakse rääkimas sõltuvusainete ohtlikkusest, sh tarvitamise sotsiaal- ja karistusõiguslikest tagajärgedest, ning tehakse teavituskampaaniaid. Näiteks on Ida prefektuuris käivitatud narkoennetuse kampaania, mis on eriti positiivne selle tõttu, et videoklipi stsenaarium valiti välja koolinoorte esitatud tööde seast. Klippe näidati ETVs ja ETV 2s, samuti kinodes enne filme. (Vaata artikli lõpus!) Videoklippide stsenaariumi võitja, Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi 10. klassi õpilane

Aleksandra Matvejeva on näinud oma eakaaslaste kurba saatust ja arvab nii: «Narkootikumide tarvitamisel on ainult üks teekond ja see viib põhja, nii nagu seda näeb valminud klipis.»

Narkootikumide nõudluse ja pakkumise vähendamine saab olla edukas vaid juhul, kui selle nimel töötavad kõik sektorid ja spetsialistid. Kõige kiiremini ja paremini saavad ennetustööd teha aga lapsevanemad. Kui olla tähelepanelik ja tunda huvi oma lapse tegevuse vastu, suudetakse oma last mõjutada ja veenda, et ta narkootikume kunagi ei proovikski.

Loe lisaks, kuidas rääkida lapsega narkootikumidest, SIIT!

Tagasi üles