/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
Ühel kodusel õhtul sattus Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam lugema artiklit sellest, kuidas Queens Borough raamatukogus saab lugemisega viivisest vabaneda ja käis selle mõtte oma kolleegide seas välja. Idee kohandati sobivaks ka Keskraamatukogule, kus kuulutati kampaania «Raamatuga priiks» välja rahvusvahelisel raamatupäeval, 23. aprillil.
Selle aasta lõpuni kestvast kampaaniast on lubatud osa võtta alla 18-aastastel lastel ja noortel, kes pole jõudnud õigeks ajaks laenutatud raamatut tagasi viia. «Vahel juhtub, et raamatukogust võetud raamat jääb lugejal koju kauemaks kui võib. Raamatukogu kasutamise eeskirja järgi tuleb sellisel juhul maksta tasu iga viivitatud päeva eest,» selgitab Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Anneli Kengsepp. «Kampaania ajal saavad lapsed viivitatud aja eest tasumisel valida, kas nad maksavad viivist või loevad raamatukogus omaette raamatut ja vestlevad raamatukoguhoidjaga, mida huvitavat nad raamatust teada said. Võlgnevusest väheneb lugedes iga minutiga üks sent.»
Kedagi vägisi lugema ei kohustata, kuid tänu vahvale võimalusele on lastel ja noortel võimalus ebameeldiv olukord ise ära lahendada ja pole sundi selleks vanematelt raha küsida. Lisaks nägi raamatukogu kampaanias võimalust toetada lugemisharjumuse tekkimist ning seeläbi viia lapsi rohkem kokku raamatutega, mis ei kuulu koolis soovitusliku kirjanduse hulka, sest laps valib endale ise raamatu, mis talle huvi pakub.
Täiskasvanud on suuremad võlgnejad
Kengsepa sõnul tuleb lastel ikka ette, et nad unustavad raamatu õigeks ajaks tagasi viia, kuid üldjuhul on tegemist vaid mõnepäevase hilinemisega. «Kindlasti soodustab õigeaegset tagastamist automaatne e-posti teel meeldetuletamine,» märgib ta ja lisab, et pikaajalisi võlgnikke on laste seas märgatavalt vähem kui täiskasvanute seas. «3. novembri seisuga oli alla 18-aastaseid vähemalt 5-päevase võlgnevusega lugejaid Tallinna Keskraamatukogus (kas raamat käes või viivis maksmata) 1756. Kokku on võlgnikke 9600.»
Paraku peab raamatukoguhoidja nentima, et väga agaralt lapsed seda võimalust ei kasuta, sest enamasti eelistatakse võlgnevus kinni maksta. «Aeg ja elutempo on sellised, et inimesed on üldjuhul valmis loovutama pigem 15 senti kui 15 minutit,» tõdeb Kengsepp. «Sageli tagastavad laste laenatud raamatuid ka nende vanemad. Vahel öeldakse, et hea on teada, et see võimalus on olemas, kuid lugemiseks aega ei leita.»
13. novembri seisuga on end priiks lugenud 262 last. Kokku loeti 9075 minutit (151 tundi ja 15 min).
Kergemini on kampaaniaga kaasa mindud siis, kui loetavate minutite arv on väike, 9-15 minutit. Samas on raamatukoguhoidja sõnul loetud ka poolteist tundi jutti. Usinamad lugejad on pigem algklasside lapsed, kes pärast lugemist jäävad vahel õhinal loetust muljeid jagama. Lisaks vähendavad lugemisega oma võlgnevust rohkem need lapsed, kes niigi päris tihti raamatukogus aega veedavad.
«Kõige toredamad on olukorrad, kui laps otsustab lugemise kasuks, leiab raamatukogust enda jaoks tõeliselt köitva raamatu ning unustab end lugema,» rõõmustab Kengsepp. «Nii luges näiteks üks väike poiss Louis Sachari raamatut «Pahupidikooli isemoodi lood». Ta laenas raamatu ka koju ja nüüdseks on läbi lugenud kõik selle sarja kolm raamatut.»
Raamatuga priiks lugeda tahaks ka vanemad
Tallinna Keskraamatukogu töötajatele on jäänud mulje, et need, kes priiks lugemise võimalust on kasutanud, oskavad seda ka vääriliselt hinnata. «Oma tegutsemisega on ikkagi ju lahendatud võlgnevuse probleem ja lisaks on saadud häid emotsioone raamatukaante vahelt. Raamatukogus on olnud ka juhtum, kus üks sõbranna veenis teist nii kaua kuni too lugeski ennast priiks. See oli eriti vahva,» märgib Kengsepp.
Kampaaniat hindavad lisaks lapsevanemad, kes peavad seda võimalust vastutustunnet kasvatavaks ja harivaks. Samas on raamatukoguhoidjad märganud, et mingil põhjusel võib vanemate innustumine olla pöördvõrdeline lapse arvamisega.
«Võib ka öelda, et kampaania «Raamatuga priiks» on elevust tekitanud täiskasvanud lugejates, kellest nii mõnigi on avaldanud soovi lugeda end viivisest vabaks,» lisab Kengsepp. «Või siis on nalja visatud, et kui saaks kodulaenu ka nii tasuda, oleks eriti hea.»