Tarbija24 üleskutsele vastanud lugejad leidsid, et kiirabil on Eestis ja välismaal tohutu vahe – mujal maailmas maksab teenus väga palju, näiteks Austraalias ca 700 eurot.
Eestlane Austraalias: kiirabi maksab 700 eurot
3. detsember 2013, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene kommenteerija leidis, et kiirabil on Eestis ja välismaal tohutu vahe. Tema sõnul tuleb kiirabi välja ainult eluohtlike sündmuste puhul. Pärast teeb kiirabi ka ametliku raporti. Haiguste, valude, kehatemperatuuri jms puhul ei kasutata ega tohigi kasutada tema sõnul kiirabi, mis on väga kallis, kuna kohal peab olema sekunditega. «Eestis on kiirabi hoopis midagi muud. Iga haiguse puhul tellitakse kiirabi,» tõdes ta.
Roman kirjutas, et Hispaanias tuli kiirabi kohale 5 minutiga, kuigi suur linn asus 50 km kaugusel ja koht oli vaikne. «Parameedik tegutses kiiresti, pakkis mind autosse ja viidi haiglasse. Inglise keelt ta ei teadnud, aga ikka oskas selgitada. Haiglas tuli vastu juba arst ja tõlkija, kes pakkus mulle inglise või saksa keele tõlkimisel abi. Kiirabi ja haiglas veedetud 12 tundi maksis kokku 380 eurot. Reisikindlustus maksis raha mulle tagasi kahe päevaga,» meenutas Roman.
Henrik kasutas kiirabi viis aastat tagasi Poolas, kui ta jalgpalli mängides pea kergelt katki lõi ja meedikute abi vajas. «Kiirabisse helistades uuriti esimese asjana, et kas ise ei saaks kohale tulla (täpselt nagu Eestis), kuid peale selgitamist, et oleme suure reisibussiga, tuldi mulle ilusasti järele,» mäletas ta.
Arstid olid Poolas Henriku sõnul väga sõbralikud ja nende inglise keele oskus oli ka üllatavalt hea. «Kohapeal lapiti pea kokku ja viidi haiglasse, kus mind lisaks lappimisele ka kokku õmmeldi. Õnneks kattis kõik EMO kulud Euroopa ravikindlustus ja kui oleksin tahtnud, siis oleks reisikindlustus mu takso arve ka kandnud, aga ma otsustasin, et ma ei hakka selle väikse summa pärast seda paberimajandust ajama,» kirjeldas Henrik ja leidis, et kogemus oli igati positiivne.
Saab tellida ka kiirabikopteri
Kasutaja nimega Mutrivõti nentis, et Austraalias sõidab kiirabi alati kohale, kui tellida. «Viib haiglasse ära nii nohuga, näppu läinud pinnu kui la eluohtliku pimesoolepõletikuga. Pärast esitatakse kõigile transporditeenuse kasutanutele – nii nohustele kui ka lõhkenud pimesoolega isikutele – arve suurusjärgus 1000 dollarit (ca 700 eurot),» kirjeldas ta ja lisas, et maal lisatakse 12 dollarit iga sõidule kulunud minuti ja enam kui dollar iga läbitud kilomeetri eest.
Tema sõnul saab kolm korda odavama hinnaga teenuse, kus kiirabi tuleb kohale ja parameedikud osutavad kohapeal abi, kuid kaasa ei vii. 4000 dollari eest saab endale tellida kiirabikopteri. «Kuid igaüks võib osta endale aastaplaani, mis maksab Victoria osariigis näiteks üksikisikule 40 dollarit aastas ja perekonnale 80 dollarit aastas. Selle sees on siis tasuta kiirabiteenus, ka kopterid, ükskõik kui mitu korda,» lisas Mutrivõti.
Sade kasutas kiirabi teenust Norras. «Mul tekkisid tööl olles insuldi sümptomid, mis kestsid lühikest aega. Tol hetkel kohe arsti juurde ei jooksnud, aga järgmine päev ikka läksin ja rääkisin, mis oli. Öeldi, et kindluse mõttes saadavad suurde haiglasse, et nad vaatavad lähemalt,» meenutas ta.
Suurde haiglasse viidi Sade kiirabiga. «Vahva oli, pandi ilusti pikali, turvalisuse ja pideva kontrolli huvides ühendati masinatega. Kiirabi onu ajas minuga juttu kuni ma magama jäin, sest haiglani oli kolm tundi sõitmist. Kiirabi eest raha ei küsitud, aga haiglas arsti konsultatsiooni eest tasusin arve. Oli positiivne kogemus.»
Martinil oli Saksamaal Berliinis 10 aastat tagasi kokkupuude tuletõrje-kiirabiteenusega. Nimelt viib seal kiirabiteenuseid läbi ka tuletõrjeamet. «Sõitsin S-Bahniga ema poole ja siis mingi punkar leidis, et ma olen liiga nooblilt riides ja andis oma saapaga mu jala vastu. Oli jube valus, kuid otsustasin ikka kohale longata. Seal hakkas aga asi veel hullemalt valutama ja sai tuletõrjest kiirabi kutsutud. Kohal olles vaatasid meedikud peale ja sõnasid, et kui juba trepist üles sain, siis polevat see murdunud. Kaks nädalat hiljem oli ikka valu ja läksin arsti juurde. Jala kont oli kahest kohast läbi murdunud,» meenutas ta.