Organismi õige vedelikutasakaal mõjutab otseselt meie tervist, meeleolu ja mõttetegevust ning isegi suur töökoormus ei vabanda oma keha hooletusse jätmist.
Ka tööl olles tuleb tarbida piisavalt vedelikku
2. detsember 2013, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik veedab tööl väga palju aega ning seetõttu peaks 60 protsenti organismi vedelikuvajadusest rahuldama tööl olles. Vedelikupuudus võib tekitada organismis palju vaevusi ja see omakorda vähendab märkimisväärselt tööviljakust, kirjutab European Hydration Institute.
Erinevad töötingimused mõjutavad vedelikutasakaalu
Ligikaudu 60 protsenti inimese kehast koosneb veest, mis täidab olulist osa paljudes füsioloogilistes protsessides nagu seedimine, toitainete viimine rakkudesse ja kehatemperatuuri reguleerimine. Higistamise ja hingamise kaudu kaotab inimene iga päev ligikaudu 2–3 liitrit vett ning seetõttu tuleb keha vedelikuvarusid pidevalt täiendada. Lisaks põhjustavad vedelikukaotust erinevad töötingimused, näiteks kõrge temperatuur või siis konditsioneer.
Inimesed kalduvad sageli töötama nii keskendunult, et unustavad korrapäraselt süüa ja juua, saamata aru, et see mõjutab oluliselt nende töömeeleolu ja töötamise efektiivsust.
Näiteks limaskestade niisutamine on oluline nende inimeste jaoks, kelle silmad kipuvad arvutiga töötamisest kuivaks muutuma. Väga oluline on piisav vedelikutasakaal ja veevarude taastamine kaitseriietust kandvate ning kehaliselt aktiivsete inimeste jaoks. Tuletõrjuja või metallitööline võib töökoha kõrge temperatuuri ja eririietuse tõttu kaotada tunnis rohkem kui kaks liitrit vedelikku.
Kui palju tuleb vedelikku tarbida?
Selleks, et organism saaks piisavalt vedelikku, tuleb enda igapäevarutiini tuua harjumus juua vett korrapäraselt ja vähehaaval kogu päeva vältel, mitte ainult siis, kui janutunne juba käes on. Soovitatav on tarbida vähemalt üks klaas vedelikku (250 ml) tunnis ning selleks sobib enamik mittealkohoolseid jooke - mahl, piim, kohv, tee. Ka karastusjoogid sobivad igapäevaseks vedelikuallikaks, sest sisaldavad 85–99 protsenti vett.
Ka väike vedelikupuudus (umbes 2 protsenti kehakaalust), võib põhjustada peavalu ja väsimust ning keskendumisvõime langust. Keha vedelikupuudus tekitab kõigepealt meeleolulanguse ning alles seejärel janu, mis kujutab endast keha hoiatussignaali. Seepärast on tähtis tagada piisav vedelikuvaru enne janutunde tekkimist.
Uuringud on näidanud, et kui töökohal ei tarbita piisavalt vedelikku ja kui õhutemperatuur on üle 24 kraadi, võib õnnetuste juhtumise tõenäosus suureneda koguni kuni 30 protsenti. Seega keha õige vedelikutasakaal ei mõjuta mitte ainult töö efektiivsust ja head enesetunnet, vaid ka ohutust.