Gianni peakokk: Itaalias mõeldakse iga söögikorra ajal juba järgmisele korrale
2. detsember 2013, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia restorani Gianni itaallasest peakokk Costantino Veglianti tunneb oma kliente nägupidi ja teab täpselt peast, milline roog on kellegi lemmik. Enamgi veel, ta teab ka mida nende lapsed soovivad. See on Itaalia koduköök ja klienditeeninduse meistriklass Tallinna südames.
Töökaaslased kirjeldavad Costantinot värvikalt kui meest, kes käib suvel restorani tarbeks ise turul toorained valimas-varumas. Ta on kokk, kellele meeldib selle nimel vaeva näha, et kliendid saaksid ainult parimat. Aga talle heidetakse ka ette vähest puhkamist.
Restorani köök on range kontrolli all, sest mees mõtleb majanduslikult. Ta arvestab pidevalt, mis on köögis ja mis on laos, ning tal on plaan selle kõige otstarbekaks kasutamiseks. Midagi ei tohi raisku minna. Nüüd aga räägime Costantino endaga.
Kuidas sündis üldse plaan kokaks saada? «Oo, jee,» kõlab vastuse esimene lühim osa. Aga siis pikemalt: «Kokkamine ja söömine on suur osa Itaalia elust. Lauad on pidevalt toidu all lookas ja see on osa kultuurist, millega iga päev tegeldakse. Iga söögikorra ajal mõeldakse juba järgmise korra peale.»
Costantino on pärit Kesk-Itaaliast Lazio maakonnast, umbes tuhande elanikuga asulast – see jääb Roomast 80 km kaugusele.
Keskkooli ajal käis noor Costantino suvel hotellides talveks taskuraha teenimas. Alguses oli retseptsioonis, järgmisel suvel töötas kelnerina ja kolmandal suvel jõudis kööki. «Seal tundsin ennast kõige paremini. Olin suhteliselt arg ja sain olla inimestest eemal. Aga ma sain olla ka osa loomingust, mis teeb inimesi õnnelikuks, pakub klientidele rahuldust.»
Pärast keskkooli oli Costantinol kindel soov ülikooli astuda, aga kahjuks lõi isa surm plaanid sassi ning tuli tööle minna. «Alguses töötasin Itaalia restoranides, aga sealt liikusin edasi Londonisse, Ameerikasse ja Saksamaale,» räägib mees, kes 1994. aastal avas Berliinis oma restorani. Praeguseks on Costantino Itaaliast eemal olnud juba 26 aastat.
Miks Costantino Itaaliasse tagasi ei taha minna, millised on eestlaste lemmikroad Itaalia köögist ning mida arvab itaallane kohalikust toidust, loe edasi ajakirja Jamie värskest jõulunumbrist.