Arvatavasti oled teadlik, et suitsetamine suurendab vähktõve tekkeriski, aga kas oled kuulnud, et suitsetamine muudab kuupuhastuse hullemaks ja erektsiooni saamise raskemaks?
Kuidas mõjub suitsetamine seksuaaltervisele?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suitsetamine mõjutab olulisel määral seksuaal- ja reproduktiivset tervist, kirjutab Bustle.
Suitsetavatel naistel võib esineda raskusi rasestumisega. Suitsetamine kiirendab munarakkude kadumist ja seeläbi suurendab viljatuse võimalust. Sigaretisuitsus olevad koostisosad segavad ka munasarja rakkude võimet östrogeeni toota ja seetõttu võib tekkida rohkem munarakke, mil on geneetilised hälbed.
Suitsetavatel meestel on raskusi erektsiooni saavutamise ja selle hoidmisega. Mehel võib esineda raskusi peenise kõvaks ajamisega, kui vereringe peenisesse on häiritud ja suitsetamine häirib vereringet. Uuringud on näidanud, et mittesuitsetajast mees suudab peenise kõvaks ajada viis korda kiiremini kui suitsetav mees. Suitsetamisega lõpparve tegemine tagab jäigema erektsiooni.
Suitsetamine võib kuupuhastuse hullemaks muuta. Uuringute abil on kindlaks tehtud, et suitsetamine suurendab menstruatsiooniaegseid ebameeldivaid sümptomeid. 27-44-aastaste naiste seas läbi viidud uuring näitas, et suitsetavad naised kogesid hullemini kuupuhastusest tingitud sümptomeid nagu seljavalu, rindade tundlikkus ja akne. On kindlaks tehtud ka see, et suitsetavate naiste menstruatsioonitsükkel võib olla ebaregulaarsem.
Suitsetamine tapab spermatosoide. Suitsetavatel meestel on vähem elujõulisi spermatosoide, nende spermatosoidid ujuvad aeglasemalt ja esineb rohkem ebatavalise kujuga spermarakke.
Suitsetamine võib menopausi esile kutsuda varasemas eas. Suitsetavatel naistel võib menopaus tekkida varasemas eas kui mittesuitsetajatel. See vahe on küll väike: mittesuitsetajatel tekib menopaus vahemikus 46-51 eluaastat, suitsetajatel aga vahemikus 43-50 eluaastat. Varasemat menopausi seostatakse osteoporoosi, diabeedi ja Alzheimeri tõve tekkeriskiga.