Lapseootusest võib saada päästik maha maetud probleemidele

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna raseduskriisikeskuse juhataja Küllike Lillestik rõhutab paaridele muu hulgas, et kumbki mõtleks, mida ta saab suhte säilitamise nimel ära teha.
Tallinna raseduskriisikeskuse juhataja Küllike Lillestik rõhutab paaridele muu hulgas, et kumbki mõtleks, mida ta saab suhte säilitamise nimel ära teha. Foto: Toomas Huik

Lapseootus, lapse ilmaletoomine ja ta esimesed elukuud toovad pereellu kaasa palju pingeid. Nende leevendamisel saab abi raseduskriisi nõustajatelt.
 


Sihtasutuse Väärtustades Elu juhatuse esimehe Kaia Kapsta sõnul näitavad uuringud, et raseduse ajal langeb meeletult nii naise kui mehe rahulolu oma paarisuhtega.

Naisel muutub nii keha kui käitumine, emotsioonid vallanduvad senisest kergemini ning ta vajab rohkem lähedust, mehel süveneb aga samal ajal arusaamatus kõige toimuva suhtes.

Eriti siis, kui paarisuhe on väga algusjärgus, kiirendab lapseootus Kapsta sõnul kõiki protsesse paari enda arengus – esialgsest ainult teineteisele elamisest kasvatakse kiiremini välja ja see võib tekitada arusaamatusi.

Mõnikord hinnatakse raseduse ajal mitu korda ümber isegi seda, kas laps on oodatud. Näiteks tekib ühel või mõlemal ühtäkki hirm, kas ta üldse tahabki perekonda või kas ta tahab perekonda just selle kaaslasega.

Tallinna raseduskriisikeskuse juhataja Küllike Lillestiku sõnul on probleemiks ka see, et meie päritoluperedest pole kuigi head mustrit kaasa võtta ning seetõttu tekib paljudel segadus ühise pere loomise tähenduse suhtes.

Samuti küsib naine raseduse ajal sageli endalt, milliseks inimeseks, naiseks ta on kujunenud, millised mustrid võtab kaasa oma emalt või vanaemalt. Just lapseootuse ajal või sünnituse järel võib nii mõnigi teha ka otsuse, et saab endale edaspidi lubada teha vaid seda, mis on talle tähtis ja südamelähedane.

Üldiselt on rasedus ja sünnitus Lillestiku sõnul sageli päästikuks kõigele sellele, mille oleme ära matnud ja kokku pakkinud. Suure muutuse lävel kerkib uuesti pinnale minevikus kogetu – näiteks koolikiusamine, vanemate lahkuminek või surm, väärkohtlemine – ning tekitab hirmu tuleviku ees.

Kuigi esimene reaktsioon on kõik halb tagaplaanile lükata, teab Lillestik, et kui muresid ja hirme ei analüüsita, tulevad need järgmisel raskel perioodil uuesti esile. Kapsta sõnul on nõustamisele tulles oluline just see, et inimesel on koht, kus rääkida, kus ta on aktsepteeritud.

Kapsta on ise nõustanud esialgu täiesti lootusetuna näivas olukorras paare. «Kuid kui üks osapool saab ennast natuke ära ventileerida ja katastroofimeeleolu hakkab vaibuma, tekib tal uuesti dialoog partneriga ja arusaam, et tegemist on iseseisva inimesega, kellel on oma vajadused,» rääkis ta.

Lillestiku sõnul peaks kumbki enda jaoks läbi mõtlema, mida ta ise saab teha, et paarisuhe säiliks ja oleks turvaline ning kuidas selgitada kaaslasele oma vajadusi. Väga oluline on omavahel probleemidest rääkimine ja Kapsta sõnul tahavad tegelikult ka mehed rääkida.

Nõustamise peamine eesmärk on anda inimestele tagasi tasakaal – et nad saaksid aru oma soovidest ja vajadustest ning oleksid valmis nägema vaeva ühest eluetapist teise astumisega. Kriis ongi Lillestiku selgitusel osa meie arengust ning me ei tohiks käsitleda seda kui tragöödiat.

«Meil ei ole võlukepikest, me ei tee inimeste elu korda – me saame aidata neil leida see valgus enda sees, et julgeda edasi minna,» tõdes nõustaja.

Nõustamine
•    Raseduskriisi nõustamine on mõeldud nii lapse planeerimise kui -ootuse, raseduse katkemise või katkestamise, sünnituse ning emaduse ja lapsevanemaks kasvamisega seotud muredega kimpus olijatele.
•    Nõustamine on tasuta ning toimub lisaks Tallinna raseduskriisikeskusele paljudes haiglates, telefoninumbril 8002008 ning internetis aadressil www.rasedus.ee.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles