Lapse saamine on väga suur muutus. Seda nii emale kui isale ja pere teistele lastele. Sel hetkel muutub kogu elu teistsuguseks. Muutusi ei läbi mitte ainult naise keha, vaid ka psüühiliselt muutub palju.
Video: kust saada abi sünnitusjärgse depressiooni korral?
20. november 2013, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik naised on väga erinevad ja ka nende rasedused on erinevates oludes kulgenud. Lapse saamine on väga tore ja oodatud sündmus, kuid vahel võib sellega ka muresid kaasneda, kirjutab Emmede Klubi.
Uuringud näitavad, et sünnitusjärgne depressioon saab kõige sagedamini alguse teisel-kolmandal kuul pärast sünnitust.
Vastsündinu magab enamasti paari tunni kaupa ja ärkab sageli. Mõni laps magab rohkem, teine vähem. Sellist korralikku ööund ei pruugi mitu kuud olla ja see on väga kurnav.
Murelikuks tasuks muutuda, kui naine tunneb, et ta: on pärast sünnitust kogu aeg väga väsinud, meeleolu on langenud, ta ei tule enam igapäeva toimetustega toime ja kõik ajab nutma.
Sageli, kui naine juba teadvustab endale, et nüüd ma pean kellegi käest nõu ja abi küsima, algab ka tervenemine. See on hetk, kus naine julgeb tunnistada, et ta on hädas.
Vahel pöörduvad naised selle murega ka perearsti poole. Minnakse mõne teise probleemiga – näiteks sagedased peavalud. Tihti jõutakse koos selleni, et tegelikult on need põhjused võib-olla hoopis emotsionaalset laadi.
Tihti ei taheta abi küsida ja võib-olla isegi endale probleemi tunnistada. Kuidas ma siis ei saa ise hakkama ja vajan abi? Uskuge, tõenäoliselt on teie lähedal inimesi, kes hea meelega pakuks ennast aitama – mees, sõbrad, sugulased. Nõustajad kutsuvad seda tugivõrgustiku otsimiseks.
Esimese asjana, kui naine nõustamisele jõuab, otsitaksegi koos tema lähikonnast – kes võiks aidata? Inimene peab saama ennast välja puhata, kasvõi paar ööd. Kui korraks on see «stop» olnud, on jälle palju kergem mõista, mis toimub.
Teine asi, mis emasid väga palju aitab on nn «oma aeg». Paljud emad tihti ei oskagi oma beebidest eemale minna. Selge see, et vastsündinud imik vajab väga ema lähedust, kuis hetk endale on ka siis võimalik leida. Kasvõi 10 minutit korraga, et rahulikult süüa, duši all käia, omi mõtteid mõlgutada, jalutada, poes käia - mis iganes emale sel hetkel meelepärane tundub. Väga tore oleks, kui näiteks isal või mõnel teisel lähedasel oleks võimalik beebiga õue jalutama minna ja ema saaks sel ajal veidi omaette aega nautida. Igal inimesel on vaja pisut aega iseendaga, et oma patareisid laadida.
Lisaks lähedaste abile on Eestis viiendat aastat olemas ka raseduskriisi nõustamise süsteem. Igas sünnitusmajas on olemas raseduskriisi nõustajad, kes käivad väljakutsetel ja suuremates sünnitusmajades. On ka ambulatoorne vastuvõtt, kuhu saab pöörduda. Lisaks saab abi tasuta nõustamistelefonilt 800 2008, kuhu saab helistada kell 9.00-21.00.
Naised, hoidke ennast ja pöörduge julgelt nõustajate poole, kui te tunnete, et on vaja kellegagi veel oma muresid ja rõõme jagada! Ärge muretsege peale sünnitust tolmurullide pärast põrandal või nõude pärast kraanikausis. Kõike ei pea jõudma! See on aeg, kus on und niigi vähe ja kui beebi magab, ürita seda teha ka sina.
Vaata ka videot!