Eurolaulu Raadio

Lugeja seksuaalsest ahistamisest: õpetaja kutsus pidevalt «järelevastamistele»

Ära lase end halvasti kohelda, räägi kellelegi. Pilt on illustreeriv.

FOTO: SCANPIX

Kutsusime lugejaid üles jagama oma kogemusi seksuaalsest ahistamisest. Meile kirjutas aastatetagusest juhtumist anonüümseks jääda sooviv naine, keda ahistas koolidirektor.

«Minu lugu on lühike, aga siiamaani meenutan seda ebameeldivuse ja vastikusega,» kirjutas naine. «Olin tollal 17 ja õppisin Tallinnas asuvas kutsekoolis. Joonestamist andis tollal meessoost 50ndates direktor.»

Naise kirjelduse järgi oli ta tollal sale blondiin, keda õpetaja pidevalt «järelevastamistele» kutsus. «See toimus alati nii, et olime kahekesi klassiruumis, istusime kõrvuti ühes pingis ja ta silmad kilasid imelikult. Ta käskis mul alati ennast «vabalt tunda» proovides samal ajal oma käega minu kõrvuni nööbitud vormipluusi lahti nööpida,» meenutas naine.

«Enne ta vingumist ei jätnud, kui paar nööpi lahti tegin... ja muidugi siis passis ta maniakaalselt mu pluusikaelusest sisse, mis oli äärmiselt vastik. Loomulikult riivas ta nagu muuseas aeg-ajalt mu kehaosasid,» tuletas naine vastikusega meelde ja märkis, et lõpetas ahistamise lakkamiseks järelevastamistundides käimise. Mõnda aega hiljem visati ta koolist välja.

«Tegelikult oli meil koolis ka perversne koolijuht, kellele meeldis hommikuti ühiselamutes kohe peale suurt äratuskella oma võtmega tüdrukute tubadesse siseneda ja meid maia näoga riidesse panemisel jälgida sõnadega: «Ma olen paljaid naisi küll näinud, ega see mulle uudis pole»,» lisas ta ja meenutas, et pärast esimest säärast äratust magasid tütarlapsed riietes.

Ahistamistest kirjutanud naine lisas lõpetuseks, et ebameeldivate mälestuste eest ei põgene, sest need mürgitavad terve elu.

Mis on seksuaalne ahistamine?

Seksuaalne ahistamine on lubamatu ja võrdub seksuaalvägivallaga, selgitab Amor. Isegi kui see piirdub vaid sõnadega, kujutab see siiski rünnakut inimese isiksuse vastu ning haavab väärikust. Tähtis on seksuaalset ahistamist märgata ja sellele reageerida (teatada, otsida abi), kaasates võimalusel tunnistajaid.

Seksuaalne ahistamine võib olla igasugune seksuaalse värvinguga toiming, mis tekitab ohvris ebamugavustunnet, vastumeelsust või hirmu - näiteks puudutamine (tagumikule patsutamine, katsumine ühistranspordis), vaatamine, suudlemine, lahtiriietamine, teise lahtiriietumise vaatama sundimine, seksuaalse sisuga fotode, filmide vmt vaatama sundimine, rõvetsemine, ebasündsate vihjete või märkuste tegemine, ähvardamine, seksuaalsetesse toimingutesse sundimine. Tihti käituvad ahistavalt inimesed, kellel on ahistatava üle mingit võimu. Seksuaalset ahistamist võivad kogeda nii poisid kui tüdrukud, mehed kui naised.

Kuidas kaitsta ennast seksuaalvägivalla vastu?

Seksuaalvägivalla ennetamiseks ja enda kaitsmiseks on vajalik järgmine.

1) Oskus seksuaalset ahistamist/seksuaalvägivalla riskisituatsiooni ära tunda.

Seksuaalse ahistamise äratundmine võib mõnikord olla keeruline. Näiteks võidakse olla meelitatud kellegi seksuaalsest tähelepanust ning mitte teadvustada, et tegemist võib olla seksuaalse ahistamisega. Vägivallatseja võib olla väga oskuslik sellise tunde tekitamisel.

Mis vahe on seksuaalsel ahistamisel ja flirdil? Seksuaalse ahistamise korral üks inimene domineerib teise üle, kellel tekib halb enesetunne, vastumeelsus, alandus ja hirm. Flirt on turvaline ja vastastikune suhtlemine, kus puudub hirm. Flirt toetab mõlema enesehinnangut ja mõlemad partnerid tunnevad ennast hästi. Oluline on osata märgata riskantseid olukordi, mis võivad viia seksuaalvägivallani ja neist hoiduda (kontaktide sõlmimine võõrastega, tundmatusse autosse istumine, alkoholi tarvitanud juhiga kaasasõitmine jne).

2) Teadlikkus oma õigustest.

Teadlikkus üldkehtivatest inimõigustest, sh seksuaalõigustest (õigus olla mina ise, tunda oma tundeid, öelda «ei», öelda «jah», öelda «minu keha kuulub mulle», rääkida ebameeldivustest ja otsida abi) on eelduseks ennastkehtestavale käitumisele. Vägivalda kogenud inimene ei pea varjama oma tundeid ega vägivalda saladuses pidama.

3) Käitumine ennastkehtestavalt.

Parim viis igat liiki seksuaalse rünnaku vältimiseks on iga vähegi ohtlik situatsioon enda jaoks turvaliseks ja kontrollitavaks muuta. Kui see ei ole võimalik, tuleb lahkuda nii kiiresti kui võimalik. Pole vaja teha asju, mida ei taha teha, nt minna peole või oma poiss-sõbraga parki jalutama kui see tekitab hirmu või halbu tundeid.

Seksuaalvägivalla korral võib laps abisaamiseks pöörduda:

a) usaldusväärse täiskasvanu poole (lapsevanem, sugulane, tuttav, naaber, õpetaja jne),
b) noortega tegeleva spetsialisti poole (kooliõde, psühholoog, sotsiaaltöötaja, noortenõustaja, perearst, õpetaja, naistearst, lastekaitsetöötaja, noorsoopolitseinik),
c) noorte muredega tegelevate asutuste poole:

  • Tartu Laste Tugikeskus – Tartu, Kaunase pst. 11-2
  • Tallinna Perekeskus – Tallinn, Asula 11
  • piirkondlikku nõustamis- või kriisiabikeskusesse;
  • noorte nõustamiskeskusesse üle Eesti
  • laste ja noorte turvakodusse;

d) helistades:

  • Politseisse 110,
  • usaldustelefonile 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles),
  • ohvriabi telefonile 6585087 (üle Eesti),
  • Eluliini usaldustelefonile 6558088 (eesti keeles) või 6555688 (vene keeles),
  • psühholoogilise kriisinõustamise kriisiabi telefonil 6314300 (Tallinn),
  • Tallinna ja Maardu laste abi- ja infotelefonile 1345,
  • Tallinna Perekeskuse lapsemure telefonile 6556088,
  • Tallinna Kesklinna LPK laste ja noorte nõustamiskeskuse telefonile 6207342,
  • Tallinna pere psühholoogilise nõustamise telefonile 6314300,
  • Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitsetalituse telefonil 6125921 (Tallinna ja Harjumaa alla 14.a. lapsed).

e) kirjutades:
www.lahendus.net
Tallinna Perekeskuse nõuandeportaali
Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitsetalituse e-posti aadressil: e-mail: pille.alaver@politsei.ee