Isa sünnib ja kasvab koos oma lapsega

FOTO: SCANPIX

Elus tuleb hüpata ühest rollist teise, olles kodus abikaasa, elukaaslane, laps ja lapsevanem, tööl kolleeg, ülemus või alluv, koolis kooli- ja trennis trennikaaslane, kellegi sõber või sugulane peale selle. Kõigist kõige tähtsamad on aga ema ja isa roll.

Isadepäeva eel Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsil «Kuidas saada isaks?» räägiti sellest, kuidas olla hea isa ning otsiti vastuseid küsimustele, mida ühiskond mehelt kui isalt ootab, millised on meeste suurimad hirmud ja väljakutsed, aga ka rõõmud seoses isaks olemisega.

Paarisuhtekoolitaja Hannes Hermaküla sõnul on isa tähtsus viimasel ajal devalveerunud – paljudel juhtudel on tähtsam olla mees ja alles siis isa. «Me õpime elukutset ja autojuhtimist, aga isaks olemist ei õpeta keegi,» lausus ta.

Kaitseminister Urmas Reinsalu arvates algab mehe jaoks isarolli täitmine juba elukaaslase valikust, edasi muutub oluliseks püsisuhte väärtustamine ja armastuse igapäevane näitamine. Ta avaldas kahetsust, et erinevate uuringute andmetel on Eesti inimeste rahulolu oma peresuhetega Euroopa riikide seas kõige halvem. «Ehk peaks meil lisaks lastekaitse-, emade- ja isadepäevale olema ka üks perepäev? Äkki võiks see olla koguni tööst vaba ehk üksteisega koosolemise päev,» viskas ta õhku ettepaneku.

Psühhoterapeut Meelis Sütt rääkis sellest, et ka isa võib olla emalik, kasvatada vajadusel lapsi üksi ja korvata ema puudumist. Samas on isalikkus midagi sellist, mida saab evida ka naine ehk laste ema. «Isalikkus on põhimõte, millele annab sisu konkreetne inimene. Isalikkusel on mehelikkuse olulise komponendina määrav mõju poja või tütre sirgumisel meheks või naiseks, isaks või emaks. Kuid isalikkusel on oluline mõju ka kogu ühiskonna toimimisele,» arutles ta.

«Beebi sünnib sümbioosi ehk vastastikku sõltuvasse suhtesse emaga, ema on tema jaoks kogu maailm ja vastupidi. Samas loovad seda sümbioosi ema ja isa üheskoos – ema pühendub ja isa kaitseb. Isa loob tingimused, et ema saaks beebi eest hoolitseda, ja see on lapsele oluline kogu eluks. Kõige parem kodu lapsele on tema ema ja isa hea suhe,» selgitas psühhoterapeut. Ema silmades näeb beebi isa peegeldust ning sedagi, kuidas ema isa ja üldse mehi näeb. Laps armubki kõigepealt isasse ema kaudu, kui näeb, et ema vaatab isa kuidagi teisiti. See armastuse kogemus on talle väga oluline.

Kui isa puudub, võib laps luua endale idealiseeritud isakuju. Juhul kui isa on lapse aga hüljanud, on oluline kaotust teadvustada ja sellest rääkida, sest läbitöötamata traumal on omadus põlvkõnniti edasi kanduda.

Ämmaemand Ingrid Kaoküla rääkis sellest, kuidas algul eksperimendina mõeldud meeste kohalolu sünnitusel on nüüd juba normiks muutunud ja kuidas see aitab isarolli sisse elada.

«Mees on sageli ainus tõeliselt lähedane pereliige, kellega naine seda nii intiimset kogemust jagada soovib. Tähtis on olla kohal, hoida käest, silitada ja jagada tunnustust. Naine enamasti väga vajab psühholoogilist toetust, mida mehe kohalolu pakub,» ütles ta ja lisas, et tegelikult tuleks isad kaasata juba sünni planeerimisse.

Algul tunneb enamik mehi sünnitusmajja tulles ennast ebakindlalt ja isegi oma armastatud naine võib tunduda seal kauge ja võõrana. Hiljem nad tavaliselt kohanevad ja leiavad oma rolli sünnituse abistajana. «Laps vajab isa juuresolekut, nende kahe pilkude kohtumisest sünnib esimene armumine. Edaspidi pakub mees turvalist süle beebile, siis kui ema seda parasjagu teha ei saa. See nahk vastu nahka kontakt on väga oluline, samuti oma pere kaitsvate bakteritega kohanemine. Iga õnnestunud imetamissuhte taga on tegelikult hoolitsev mees,» selgitas Kaoküla.

Psühhiaater ja psühhoterapeut ning paarisuhtekoolitaja Andres Sild, kes juhendab ka Pelgulinna sünnitusmajas isadekooli, kõneles sellest, mida isaks saamine mehega teeb. Muu hulgas on tähtis teada, kuidas mõjub lapse saamine vanemate paarisuhtele.

Kui noorel perel veel lapsi pole, elatakse vaid endale ja teineteisele, lapse sünni järel kulub aga aeg vanemaks olemisele – vahel täidab vanemlik roll kogu aja, nii et iseendale ja partnerile seda enam ei jagugi. Laste kooliikka jõudes vanema tähtsus mõnevõrra väheneb ja paar saab kulutada rohkem aega ka teineteisele. Teismeliste laste puhul on vanema roll tavaliselt veelgi väiksem, samas siiski väga oluline.

«Mis puutub isa rolli, siis see pole kaasasündinud, isa sünnib koos lapsega. Isa rolli võtmine peaks olema teadlik valik ja fookuses peaks olema lapse vajadused. Palju määrab sellest, milline isa keegi on, ära tema isiksus, kuid ka see, kuidas ta oma teisi rolle täidab – eelkõige abikaasa või partnerina. Vahel oleme küll päris head isad, aga armastava mehe roll kipub jääma tagaplaanile,» rääkis Sild.

Tagasi üles