Järgmine kord, kui oled oma kuti peale vihane ja sirutad käe telefoni järele, et talle koht kätte näidata, ära tee seda. Hiljutised uuringud väidavad, et see on palju kahjulikum, kui arvata oskad.
SMS-lahingus võitjaid ei ole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Su peika teeb midagi ärritavat, näiteks tühistab õhtusöögiplaanid 20 minutit enne kohtingut. Loomulikult oled ta peale vihane. Sa tahaksid talle saata kiire SMSi ja selgitada, mis sind selle juures kõige enam ärritas ja miks sa tema peale solvunud oled, aga tegelikult pole see hea mõte. Kui tahad oma suhet tugevana hoida, ära allu kiusatusele.
«SMSi teel saadetud sõnad jõuavad kohale vaakumina,» selgitab psühhiaater ja raamatu «Little White Whys» autor Ish Major. «Sul ei ole õrna aimugi, kuidas sõnumi saaja sellele reageerib, ja enne, kui arugi saad, olete käima lükanud lumepallina veereva SMS-konflikti.»
Silmast silma
Suhtlemispuue, mille on loonud sõnumite saatmine, on suurem, kui aimatagi oskad. «Sõnumite teel suheldes saad sa kolm korda vähem infot, kui silmast silma rääkides,» selgitab kliiniline psühholoog ja raamatu «I’m Right You’re Wrong, Now What?» autor Xavier Amador. «Sa ei näe tema näoilmet, ei kuule ta hääletooni ega saa jälgida ka tema kehakeelt.» Selle tulemusena võib suhtlemine minna üsna segaseks... ja õelaks. On üpris kerge minna n-ö nugade peale, kui sa ei näe oma kuti vahetut reageerimist. «Kui olete koos, on tunduvalt lihtsam märgata tema reaktsiooni sinu sõnadele ning see aitab hoiduda õelutsemast,» ütleb dr Major. «Paraku ei ole nutitelefoni jaoks veel sellist emotsioonide lugemise app’i leiutatud.» Kui oled juba üle piiri läinud, ei aita sind enam ka vabandused.
Tõlkes kaduma läinud
Olukorra muudab veelgi keerulisemaks see, kuidas aju sõnumite saatmisel ja saamisel argumente töötleb. «Kirjutades aktiveeritakse aju loogiliselt töötav pool, vahetult suheldes on aga käigus emotsionaalsed süsteemid,» selgitab Amador. Isegi kui kirjutad südamliku ja kahetseva sõnumi, jõuab see kohale pisut külma või hoolimatuna. Kõige tipuks on ajul kombeks skaneerida sõnum vaid osaliselt, mitte näha seda tervikuna, mis tähendab, et ennatlikud järeldused on kiired tekkima. «See on justkui aeg, mil õppisime lugema ja aimama, mis täht järgmisena tuleb. Samamoodi grupeerib aju automaatselt sõnu ja püüab ära arvata neist järgmist,» selgitab Amador. Selle asemel et korralikult lugeda, mis sulle saadeti, haarab aju kinni vaid paarist sõnast ning täidab lüngad ise. Isegi kui loed sõnumit hoolega, võib neid haikulaadseid postitusi tõlgendada sajal viisil – ideaalne pinnas kommunikatsioonivigadeks.
Saada talle viisakas SMS
Kuidas siis käituda nii, et olukord ei väljuks kontrolli alt? Sa võid talle saata sõnumi, kui oled vihane, kuid kirjuta lihtsalt: «Hei, millal ma sind siis näha saan?» Ära hakka vihjama, et oled tige – see lükkab ainult tülipalli veerema. «Parim, mis sa teha saad, on anda märku, et tahad kokku saada,» soovitab Amador. Kui olete juba vahetanud paar krõbedamat rida – kustuta vestlus ära. Jah, see ei pruugi küll vaidlust mälust kustutada, kuid kindlasti aitab see edasi elada.