Vanemate hool ja armastus mõjutavad seda, milline on lapse tervis tulevikus

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Lapsepõlves vägivalla käes kannatamine ja vanemlikust hoolest ilmajäämine võivad inimest elu lõpuni mõjutada, seda nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt.

Värskes Los Angeleses asuva California ülikooli (UCLA) poolt juhitud uuringus vaadeldi seda, kuidas mõjutab inimest see, kui ta on lapsepõlves pidanud vägivallaga kokku puutuma ning samas pole vanemlikku armastust kogenud, kirjutab Daily Mail.

Uuringu käigus avastati tugev bioloogiline side selle vahel, kuidas lapsepõlve negatiivsed kogemused mõjutavad füüsilist tervist ja võivad isegi südame- ja veresoonkonnahaigusi tekitada.

Ent selles loos on veidi ka positiivsust. «Meie avastused näitasid, et kuritarvitamise mõjutusi on võimalik vähendada, vähemalt füüsilise tervise mõttes,» selgitas UCLA teadlane ja uuringu juht Judith E. Carroll. «Kui laps tunneb armastust mõne vanemliku eeskuju poolt, siis võib kuritarvitamise mõju tema tervisele väiksem olla kui neil lastel, kelle elus puudub vanemlik armastus.»

Teadlased analüüsisid 18 bioloogilise markeri terviseriske, kaasa arvatud vererõhku, südamelöögi sagedust, stressihormooni, kolesterooli, vöökoha ümbermõõtu ja veresuhkrut.

Selleks, et kindlaks määrata, kuivõrd puutusid uuringus osalenud lapsepõlves kokku stressiga, kasutati hindamisskaalat, milles osalejad pidid ise oma lapsepõlves kogetut hindama.

Leiti, et lapsepõlves vägivalla ja kuritarvitamisega kokkupuutumisel oli oluline seos multisüsteemsete terviseriskide kujunemisega. Neil, kes kogesid lapsepõlves rohkem vanemlikku hoolt, esines madalam multisüsteemsete terviseriskide tekkimise oht.

Teadlased avastasid, et kuritarvitamise ja vanemliku hoole vahel eksisteerib ka seos, sest inimesed, kes väidetavalt ei tundnud lapsepõlves, et neid armastatakse ning nad puutusid palju kokku kuritarvitamisega, olid kõige suuremas riskigrupis multisüsteemsete terviseriskide tekkimise osas.

Uuringu autorid märkisid, et nad tuginesid osalejate poolt antud infole, seega tuleb arvestada sellega, et osalejate meenutused ei pruugi olla kõige täpsemad või on kallutatud. Lisaks ei võetud uuringus arvesse teisi tervist mõjutavaid faktoreid, nagu toitumine ja keskkonnasaaste.

Ent uuringu tulemused tõestavad, et vanemlik hoolitsus ja armastus kaitsevad inimest kahjuliku lapsepõlve stressi eest.

«Loodame, et need tulemused julgustavad üldsust rohkem vahele sekkuma perekondades, kus laste eest ei hoolitseta. Kui me sekkume riskiperedes toimuvasse ning õpetame hooldajatele, kuidas luua armastav ja kaitsev keskkond, võime nii mõnegi lapse tervise päästa,» sõnas Carroll kokkuvõtteks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles