On ainult kolm Ameerika nime, mida igas maailma nurgas teatakse: Singer, Coca-Cola ja Elizabeth Arden, kuulutas kosmeetikatööstuse üks legendaarsemaid naisi, Elizabeth Arden 1930. aastatel. Mõistagi on nimekuulsusi nüüdseks rohkem, aga ka Ardeni iluimpeerium püsib nende seas endiselt.
Elizabeth Arden
Elizabeth Ardeni (1884–1966, ülemisel fotol) eduloo algus jääb aega, kui ontlikel naistel polnud sünnis end meikida, seda tegid vaid näitlejannad ja showgirl’id. Näokreemid olid aga üldse apteekide pärusmaa. Ka ärinaised ei olnud 1910. aastal, kui sihikindel naine New Yorgis 5. avenüül ilusalongi uksed avas, just midagi väga tavalist.
Igatahes otsustas Arden teha jumestuskunsti saladused selgeks kõigile ameeriklannadele ja naasis varsti pärast salongi avamist Pariisi-visiidilt ideega teha omanimeline ruužide ja toonivate puudrite sari. Ning tulise naiste õiguste eest võitlejana marssis ta varsti selsamal 5. avenüül koos 15 000 mõttekaaslasega meeleavaldusel, kõigil naistel suud jõu ja tugevuse märgiks tulipunaseks värvitud.
Lühikese aja jooksul tõi ta müügile rohkem kosmeetikatooteid kui ükski teine tollane konkurent. 1932. aastal esitles ta esimest huulepulgasarja, kus oli mitu värvitooni – selleks ajaks oli tal juba 29 salongi-poodi üle maailma. Samuti oli Elizabeth Arden esimene kosmeetikafirma, mis pakkus eri tooni jumestuskreeme ning mille reklaame näidati kinodes.
Arden pidas jumestamise põhieesmärgiks muuta keskealised naised nooremaks, müües neile unistust jätkuvast noorusest ja ilust. «Mind ei huvita inimese vanus. Inimene on just nii vana, kui ta end tunneb. Kuid ilu ja noorust tuleb hoida,» arvas ta.
Teise maailmasõja ajal valmistas Arden kosmeetikat naistele, kes teenisid sõjaväes, 1946. aastal sai temast aga üks esimesi naisi maailmas, kes pääses ajakirja Time esikaanele. Tema kosmeetikat kasutasid omaaegsed filmitähed Marilyn Monroe ja Marlene Dietrich, stiiliikoon Jackie Kennedy jt.
Punane uks
Elizabeth Arden sündis Kanadas ja tema nimi oli siis hoopis Florence Nightingale Graham. Ravikreeme armastas ta kokku segada juba lapsepõlvekodu köögis, hiljem õppis Torontos põetajaks ja esimesed teadmised nahahooldusest sai farmaatsiafirmas raamatupidajana töötades.
Igatsus millegi suurema, õieti küll oma väikese kosmeetikaäri järele, viis naise New Yorki, kus ta esiotsa valmistas võideid ilusalongidele. Esimese iluäri avas ta koos Elizabeth Hubbardiga ja sel oli pilkupüüdvalt punane uks. Juba vähem kui aasta hiljem rajaski ta päris oma ilusalongi-spaa, pani sellele nimeks Red Door ehk punane uks ning värvis ka selle ukse erkpunaseks, et salong paremini silma torkaks. Üksjagu tähelepanu sai muidugi ka selle roosa interjöör.
Oma nime muutis ta Elizabeth Ardeniks kohe, kui äri avas – ühed arvavad, et ta tuletas selle tollasest menukast raamatust «Elizabeth and her German Garden» («Elizabeth ja tema saksa aed»), teised kõnelevad, et naine kombineeris selle Alfred Tennysoni luuletusest «Enoch Arden» ja talle väga meeldinud eesnimest Elizabeth.
Kuulus punane uks ja Ardeni esindussalong on 5. avenüül siiani alles. Aastaid hiljem, 1989. aastal, paisati sellesama punase ukse tagant poeriiuleile parfüüm Red Door, mis lõhnab kui luksuslik lillebukett ja kuulub nüüdseks auväärse lõhnaklassika sekka.
Kultuskreem
1930. aastal segas Elizabeth Arden kokku Eight Hour Cream’i ehk kaheksa tunni kreemi, millest praeguseks on saanud kultusvõie, mida kasutab hulk filmi- ja moeilma staare: Catherine Zeta-Jones, Cate Blanchett, Gisele Bundchen, Claudia Schiffer jt. «Ilma selleta ei saa ma elada,» on kuulutanud filmitäht Catherine Zeta-Jones.
Mooduseid, kuis seda imekreemi, õieti küll paksu aprikoosivärvi palsamit või ravisalvi kasutada, on tõepoolest palju. See ravib-pehmendab külmast, tuulest või päikesest lõhenenud ja kestendavat nahka, parandab kriimustusi, marrastusi ja väiksemaid põletusi ning leevendab nahaärritusi. Kui käed või jalad on karedad ja kuivad – palun väga! Kui nägu vajab külma ja tuule eest kaitset või niisutust – ka siis on abi. Kreemi võib kasutada huulepalsami või läikena, meigikunstnikud armastavad sellega disainida kulmujoont ja lisada läiget nii silmalaugudele kui põskedele. Arden ise ravis kreemiga ka oma tõuhobuste jalgu. Võidele nime panekul sai aga otsustavaks ühe tema kunde lapse katkine põlv, mille nahk oli kaheksa tundi pärast kreemi pealemäärimist tolle sõnul tunduvalt parem.
Mõistagi on moodne aeg lisanud tummisele originaalile mitu kergemat kreemivarianti, nagu on üldse laiem kogu Ardeni kreemigalerii.
Lõhnaklassika
Päris alguses vahendas Elizabeth Arden üksnes teiste loodud parfüüme, esimeste oma maja nn ühe-lille-lõhnadega tuli ta välja alles 1922. aastal. Erakordselt edukaks osutus aga 1936. aastal segatud lilleline Blue Grass, mis sai nime Ardeni Virginia kodu aknast avaneva vaate järgi ning äratati uuele elule 1989. aastal.
Nagu Elizabeth Ardeni parfüüm Red Door, on ka 1997. aastal sündinud ja kodumaal üsna pikalt bestselleri positsiooni nautinud 5th Avenue inspireeritud märgilistest kohtadest ilufirma ajaloos. Esimene kuulsast salongiuksest, teine New Yorgi pilvelõhkujatest ja tänavast, kust kõik aluse sai. Liiati on mõlemast parfüümist praeguseks saanud ajatud aroomid, millel siiani palju austajaid.
Elegantset 5th Avenue’d hinnati juba sünnihetkel modernseks Ameerika lõhnaks, millest kujuneb klassika. See lillerohke ja kergelt idamaise varjundiga parfüüm ei rõhunud niivõrd trendile, kuivõrd naiselikkusele ja luksuslikkusele, mis võlus paljusid naisi. Ka imeilus ja elegantsile uue imago andnud reklaamnägu, modell Amber Valletta, aitas lõhna menule kaasa.
Mõistagi on Ardeni parfüümipaletis kuulsaid lõhnu veel, näiteks mõnusalt suvine Sunflowers ja roheliselt värske Green Tea. Kõige uuemaks tulijaks väärikas pudelite rivis on aga tänavusügisene Untold – ühtaegu naiselik ja rafineeritud, moodne ja hüpnootiline.