Lugeja kirjutab: salasuhe õppejõuga

Foto: SCANPIX

Naine24 postkasti saabus kiri lugejalt, kes soovis jagada teistega oma suhtekogemust hõivatud mehega.

Olin kolinud äsja uude linna ning jätkasin kooliteed tudengina. Koolis tundus kõik uus ja põnev. Kui loengud pihta hakkasid, märkasin üsna pea üht õppejõudu, Tarmot, kes on umbes 10 aastat minust vanem ning nägi väga hea välja.

Kuna Tarmo tundus kütkestav mees, siis tabasin end mõne aja pärast mõttelt, kuidas võiks olla temaga magada. Märkasin, et temagi ei vaadanud mind platoonilise pilguga nagu ta vaatas teisi tudengeid ja otsustasin natuke julgemaks minna ning samaga vastata. Hakkasin temaga silmsidet hoidma ning jälgima, kes meist esimesena pilgu ära keerab. Naeratasin talle, kui tema loengusse läksin.

Tundub küll lapsikuna, kuid tollal esmakursuslasena ei julgenud ega osanud ma mõnel muul viisil õppejõule head muljet jätta. Tema pole ju kutt, kellega saaks pärast kooli õpingutest või millestki muust rääkida.

Ühes loengus andis ta ülesande, mille lahendamisega tekkis mul probleeme. Otsustasin, et kutsun õppejõu enda juurde appi. Minu küsimustele vastates ta punastas. Ma mõistsin, et võib-olla tema ja minu vahel siiski on miskit, kuid ma ei mõelnud kunagi asjaga kaugemale minna. Minu jaoks oli ta kui silmarõõm, tänu kellele oli mul motivatsiooni loengus käia.

Kuni semestri lõpuni piirdus kõik flirtivate pilguvahetustega. Kui aga jõudis kätte semestri viimane loeng, siis tekkis mul hull idee õppejõud Facebookist üles otsida. Leidsin ta ja lisasin sõbraks. Ise mõtlesin endamisi, et ega ta ei aktsepteeri sõbrakutset nagunii ja kui mingit vastust paari päeva jooksul ei tule, siis võtan sõbrakutse tagasi.

Möödus paar päeva ja leidsin e-kirjade hulgast mingilt imelikult aadressilt tulnud kirja. Seal oli õppejõu selgitus, miks ta ei saa mu sõbrakutset vastu võtta. Põhjus oli lihtne: tal on naine. Naine, kes on äärmiselt armukade ning see tekitaks talle liialt palju lisaküsimusi ja aruandmist. Samuti märkis ta kirjas, et ta on mind loengutes märganud, kuid pole julgenud minuga lähemalt suhelda.

Mõtlesin tükk aega, kas on hea idee talle vastata või tuleks asi sinnapaika jätta. Lõpuks otsustasin vastata. Mis see ikka halba teha saab? Vastus tuli küllaltki ruttu ja järgmise kirjaga kaasnes ka kutse minna kohvile.

Kuna mulle ei meeldi olla teine naine, siis otsustasin tema käest kohvile minnes kohe ja otse uurida, miks ta minuga kokku tahtis saada, kui tal endal on keegi kodus olemas. Tundub, et mehed toovad vastuseks alati ühe ja sama: «Me ei ole enam õnnelikud, me elame rutiinis ja tülitseme kogu aeg». Siis tuli ka välja tõsiasi, et neil on ühine laps. See pani minu jaoks kohe pidurid peale. Olen eelnevaltki olnud suhtes meestega, kellel on laps(ed) ja aeg on näidanud, et lapsed on ja jäävad esikohale. Mina aga tahan täielikku tähelepanu, mitte seda kellegi teisega jagada. Siis tuli aga mängu järjekordne tüüpiline klišee: «Me oleme koos ainult lapse pärast».

Mõtlesin, et hästi, võib-olla tõesti on neil asjad nii halvasti ja andsin «meile» võimaluse. Helistasime ja saatsime iga päev teineteisele sõnumeid. Ta kohtus minu sõprade ja perekonnaga. Kõik tundus ilus ja tore olevat kuni ajani, mil märkasin, et mees on muutunud kuidagi vabamaks. Nimelt oli Tarmo muutunud kuidagi väga julgeks. Ta hakkas mind kooli kõrvalt auto peale võtma ning sõitsime ilma hirmu tundmata linnas ringi. Lõpuks küsisin talt, mis saab siis, kui tema naine või mõni nende tuttav meid koos näeb. Temal oli aga sellest ükskõik. Ütles, et tema võib väljas käia kellega tahab ega pea sellest kellelegi aru andma. Mulle aga see väga ei meeldinud. Hakkasin kartma, et mis võib saada siis, kui meie suhe tuleb avalikuks. Muutusin seetõttu küllaltki ettevaatlikuks ning püüdsin vältida avalikke kohti, kus võidaks meid koos näha.

Järgmise sammuna teatas Tarmo, et soovib tutvustada mulle oma last. See oli minu jaoks liiga suur samm, mille peale ütlesin, et me suhe liigub liiga kiiresti edasi. Sellele järgnes vestlus meie suhte tuleviku osas.

Kuna minu jaoks liikus kõik ootamatult kiiresti, siis pidin saama vastuse, kas tema näeb meil kui paaril tulevikku ning mis meist üldse saab. Selgus, et ta ei kavatse enne oma naist maha jätta, kui on minus ja meie suhtes 100 protsenti kindel. See kõlas, justkui ma oleksin olnud talle mingi varuvariant. Sain aru, et mina olen talle teine naine ja arvatavasti ka jään selleks, kui ta ikka veel minus kindel pole.

Pärast seda vestlust hakkasin endalegi märkamatult vabandusi leidma, miks temaga enam mitte kohtuda. Õnneks oli sel ajal koolis ka eksamite aeg, mis andis mulle küllaltki pika aja tema vältimiseks. Pärast seda oleme paaril korral küll teineteisele helistanud ja uurinud, kuidas läheb, kuid ei midagi rohkemat.

Lõpetuseks tahan öelda, et mehed, kes on suhtes ja juba lapsega, enamasti ei jäta oma olemasolevat peret maha. Nad räägivad kolmandale osapoolele ükskõik mida, et enda ellu natuke põnevust tuua, et oma igapäevasest rutiinist vabaks murda. Kurb on see, et paljud naised kodudes ei tea meeste kõrvalehüpetest mitte midagi.