Ilmakuulus kokk sai innustust Eesti lumest

Mehe sõnul saab ta kuulamise järgi aru, kuidas on valmistatud hernesuppi kattev kiht.

FOTO: Raigo Pajula

Sel nädalal Eestit väisava maailmakuulsa koka Albert Adrià (40) sõnul on majanduskriis ka toidumaailma oma jälje jätnud – inimesed soovivad söönuks saada kiiremini ja odavamalt.

Mitu korda maailma parimaks restoraniks pärjatud elBulli tippkokk Albert Adrià oli eile talle Kolme Õe hotellis põhiroaks pakutud põdralihaga väga rahul ning pildistas selle ja garneeringu paigutust taldrikul.

FOTO: Raigo Pajula



Hispaanlane Adrià viibib Eestis esimest korda. «Aga nii suure koguse lume nägemine on minu jaoks suursündmus. Ja mitte ainult lume, vaid kogu selle lumekultuuri,» rõõmustab mees.



Kahel korral maailma parimaks tunnistatud restorani elBulli loovmeeskonna liige tunnistab, et praegustele liikumistele toidumaailmas on suure jälje jätnud üleilmne majanduskriis. Talle endale tundub, et vähemalt hispaanlastel on tekkinud süütunne, et nad kaks tundi päevast söömisele kulutavad.



«Mitte isegi rahas ei ole küsimus, vaid selles, et lihtsalt aeg läheb raisku,» tõdeb Adrià.



Nii on üks suund, kuhu praegu üks osa kokandusmaailmast liigubki, süüa kiiremini ja odavamalt. See seab ka kokkadele teistsugused eesmärgid.



Hiljuti desserdiraamatu «Natura» välja andnud Adrià peab ka ennast magusasõbraks, kuid kodus valmistab magustoite harva. Et kõik täpselt läbi mõelda ja desserdiraamat välja anda, läks aega kaks ja pool aastat.



Toidukunsti hindab sööja


Küsimus, kas ta on oma raamatu üle uhke, ajab Adrià muhelema. «Inimesel peab olema rahulolematust, muidu ta ei arene. Kaks ja pool aastat on piisavalt pikk aeg, et võimalikku pettumist vältida,» räägib ta.



Kodumaale restorani kütkeisse tagasi Adrià veel ei torma, vaid soovib järgmise kahe aasta jooksul veel toiduaineid tundma õppida ning leida kulinaariavaldkonnas uusi tundmusi ja tajumisi.



Ka tema desserdiraamatu kohta võib öelda, et see on täis uute võimaluste otsimisi, nii kätkeb see endas huvitavaid toidudisaini ja molekulaargastronoomia lahendusi. Viimastega ongi Hispaania idarannikul Barcelona lähedal Roseses asuv elBulli restoran kuulsaks saanud.



Molekulaargastronoomia tähendab piltlikult öeldes seda, et kuigi toidu juurde serveeritud oliiv maitseb kui oliiv, võib see välja näha hoopis kui vedel munakollane.



Nii pakuti Adriàle ka eile Tallinnas Kolme Õe hotelli restorani peakoka Tõnis Siiguri valmistatud lõunasöögil suitsumaitselist jäätist, mis aga meenutas väljanägemiselt hoopis keedetud muna. Maitsnud esmakordselt kilu, kiitis külaline Hispaaniast seda taevani.



Kas siis sellisel juhul võib toidust rääkida tõesti kui kunstiteosest, Adrià ütles, et kõigepealt peaks ära määratlema, mis on kunst.



«Kui toit tekitab sööjas tundlikkuse ja emotsiooni, siis võib öelda küll, et kokk valmistab kunsti,» arvab ta. «Aga ma ei saa enda kohta öelda, et ma teen kunsti, sest seda hindab sööja.»



Adrià sõnul on tema armastus desserttoitude vastu aja jooksul välja kujunenud. «Näiteks karploomade osas on mul allergia ja neid toite ma väga valmistada ei saaks,» ütleb kokk.



Ometi ei ole Adrià kodus viimasel ajal ühtegi magustoitu valmistanud ja oma lemmiktoiduaineks, mis ennast oma omadustelt kunagi ei ammenda, peab ta hoopiski tomatit.



«Tomat on ühtpidi magus, teistpidi jälle mõru. Temas on peidus kergelt tarretavat ainet ja tomat on ju tervislik ka,» põhjendab kuulus kokk.



Eesti kokk olümpiale


Hispaanias elBullis hoolitseb soolasemate molekulaarsete toitude eest molekulaargastronoomia isaks tituleeritud ning ka elBulli restorani peakokk, Alberti vanem vend Ferran. «Tema on see, keda tänavatel ära tuntakse ja kes televisioonis esineb, mulle on meeldinud rohkem varju jääda,» räägib noorem veli.



Täna tutvustab Adrià toidu- ja disainikonverentsil «Food for Future» («Toit tulevikule») oma uut desserdiraamatut. Pärastlõunal on Kumus toiduvalmistamise võistluse Bocuse d’Or Eesti eelvoor, kus selgub, kes esindab riiki Prantsusmaal Lyonis kuu lõpus peetaval maailma kokakunsti olümpial.

Tagasi üles