Naine24 lugejamängu teemaks oli seekord suhted ämma ja minia vahel. Selle kirja autor kirjeldab, kuidas ämm õpetas teda kurgisalatit tegema.
Lugeja kirjutab: ämma kentsakas õpetamisviis
2. oktoober 2013, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahjuks või õnneks pole minule sellist au osaks saanud, et koos oma ämmaga elama oleksin pidanud. Oma praeguse abikaasaga olen koos elanud 9 aastat ja ämmaga puutun kokku mõnel korral aastas, kui Viljandimaale külla sõidame või kui tema korra aastas ise külla tuleb. Kuna me näeme teineteist harva, siis tülitsenud me ei ole. Enamasti hoiame end mõlemad vaos ja kannatame sõbralikult ära ööpäeva koos olemist.
Üsna meie tutvuse alguse aegadel, kui abikaasaga talle Viljandisse külla läksime, palus ämm mul sooja toidu kõrvale värsket kurgisalatit teha. Küsisin siis nõu, et kuidas ma teen ja kuidas neil tavaliselt tehakse.
Nagu ikka, oli ämm vaoshoitud ja viisakas ning andis mulle vabad käed, kuid veidi aja pärast, kui olin kurgid puhtaks pesnud ja hakkimisvalmis sättinud, ütles: «No mina koorin kurgid vot niiviisi,» samal ajal võttis kurgi ja hakkas koorima. «Ja siis võtan ikka juustunoa ja viilutan, näed niimoodi,» ja hakkas siis viilutama. Järgnesid õpetussõnad ja seletused, miks ta nii teeb ning kui tõhus ja kiire just selline tegutsemine on. Seda seni, kuni kõik kurgid olid viilutatud ja märkamatult ka hapukoor lisatud ning äragi maitsestatud. Selline oli siis minu rakendamine ämma abistamisesse.
Olen ka ise ämm oma kahele lapsele. Kui palun abi, siis seda ka saan ja õpetussõnad jätan selleks korraks, kui neid küsitakse. Kui ei küsita, siis teeb igaüks nii, nagu teeb ja pole seni probleeme olnud - vähemalt minu vaatenurgast.
Edu ja kannatlikkust kõikidele neile ämmadele ja miniatele või väimeestele, kes kipuvad kõike kriitilise pilguga vaatama/jälgima. Ei ole kahte ühesugust inimest - ja see on tore.