Moekunstnik Kirill Safonov: riie võib olla vana, kuid jalavarjud peavad uued olema!
22. september 2013, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Slaavilikult küllusliku käekirjaga moekunstnik Kirill Safonov tutvustab osakest oma riidekapist, kust ei puudu tüüne musta kõrval sürrealistlik paabulinnusulgedest näomask ega ka helesinised kingad.
Neid kirevaid ja lopsakaid, dekadentlikke või art deco'-likke prosse, mille poolest moekunstnik Kirill Safonovi loomingut iseäranis hästi tuntakse, pole tal Arteri külaskäiguks ateljees ühtegi järel. Juba sellest ajast, kui ta tegi koos Mariana Kolesnikuga prosse Kuldnõela nominendiks tõusnud MAKI kollektsioonile, on efektsete trükipiltide ja külluslike tikanditega ehetel ihalejaid palju.
Mõistagi teeb kunstnik neid barokse ja teatraalse moega prosse tihtilugu juurde, kuid pigem tellimisel või siis, kui loominguline palang peale tuleb. Ja muidugi kannab Safonov neid meeleldi ka ise, sest ehted ja kõikvõimalikud ilustused on talle enda garderoobis sama olulisel kohal kui loominguski. «Nagu üldse kõik aksessuaarid,» täiendab Vene-Valgevene juurtega moekunstnik, kelle käe alt tulnud tuliuut rõivaloomingut Tallinn Dollsile võib näha juba oktoobri alguses ja isiklikku autorikollektsiooni sama kuu teises pooles Kumus.
Eklektika ja klassika
«Kui mu looming on pigem rõõmsalt eklektiline, värvikirev ja detailirohke, siis ise eelistan just viimasel ajal kanda midagi neutraalsemat, ehkki mu garderoobist ei puudu ka eklektika ja muutlikkus. Meeldivad tumedamad toonid, must. See on praktiline ja mugav, eriti mu argitöös. Samuti on tumedad toonid heaks fooniks aksessuaaridele või pisidetailidele, millega saab hõlpsalt kooslusele positiivset meeleolu, mängulisust ja värvi lisada. Olgu see või erksavärviline jakivooder.
Aina rohkem on hakanud garderoobi lisanduma ajatumaid ja n-ö korralikke rõivaid. Siiski, lõbus kiiksuga pisiasi kuulub ka nende puhul asja juurde, näiteks nahast lisandused mu kašmiirist ruudutrentšil. Ja väikesed moehullused pole minu puhul samuti välistatud – peole minnes panen tihtipeale paabulinnusulgedest sürrealistliku maski ette, väga lõbus! Pidudeks armastangi end rohkem sättida, temaatiliselt riidesse panna ja lubada enesele midagi lahedat, mis peoks tuju lakke tõstab.»
Ise autor
«Enamiku oma riietest kavandan ja õmblen endale ise. Tihti kasutan ära ja põimin rõivastesse ka kangatükke, mis töödest üle jäävad. Või siis läheb kusagil käiku midagi uuskasutuslikku. Hiljuti leidsin ühe ema kleidi, mille ta 90ndatel Türgist tõi ja mille muster on praegu päris popp – kasutasin kleidisiile enda särgiks. Nagu muus rõivakunstis, kasutan siin-seal oma joonistusi, mida siis kangastele trükin ja riideks õmblen.
Ent mul pole midagi ka kiirmoekettide vastu, see on fenomen ja nende stiil nähtus omaette, üht-teist olen sealt isegi ostnud, näiteks aksessuaare, ka jalanõusid. Muidugi, ma ei poolda sugugi moelavadelt kopeerimist, nagu mõni kiirmoemärk teeb. Trendidega hoian end kursis, kuid püüan olla pigem originaalne. Või siis moevoole isikupäraga segada.»
Triiksärgid ja kingad
«Ilma klassikalise lõikega triiksärkideta ma end ette ei kujuta, neid armastan väga. Samuti on mul küllaga aksessuaare, üheks ehtelemmikuks ketiga kaela ümber põimuvad sürrealistlikud «käed», mille ma ise tegin.
Ja muidugi kingad. Riie võib olla vana, kuid uued, head ja isikupärased jalavarjud lihtsalt peavad olema.»
Kolm nõuannet sügiseks
• Kui mitte muud, siis uued stiilsed ja kliimakindlad kingad argipäevaks tasuks kindlasti soetada. Soovitus kehtib nii naistele kui ka meestele.
• Naise riidekapis võiks sügisel olla peenvillane mantel. Miks mitte punane, oranž või suure mustriga.
• Naine võiks investeerida pidulikuma moega kleiti või kostüümi, mida õhtul peol, teatris, vastuvõtul kanda. See loob hea tuju ja õige peomeeleolu.
Moelised lemmikud
Moekunstnik: Christian Lacroix – kõik tema haute couture kollektsioonid. Ka enamik noori disainereid, kes on veel kõigist kammitsaist vabad ega karda milleski eksida. Samuti Aasia disainerid, kes oleks justkui teiselt planeedilt ja teevad rõivakunsti hoopis teiste reeglite järgi. Hiljutine Vietnami kogemus on eriti meeles.
Moebränd: kohalikud rõivamärgid nagu Iris Janvier, Tallinn Dolls, Baltika kollektsioonid, mis kõik oma nägu, kuid eriti Baltman, mis on paari aastaga teinud läbi supermuutuse.
Moefilm: enamik filme moeajaloost ja möödunud aegade moenimedest. Näiteks «Valentino – viimane moekeiser». Või need, mis puudutavad 50-60ndate moodi.
Moeraamat: ahmin kõike, mis räägib moeajaloost. Eriti inspireerib 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse mood.