Eurolaulu Raadio

Mooduseid, kuidas olla seltsivam

Esimene kohting võiks toimuda seltskonnas, nii pole see osalistele liialt pingeline.

FOTO: SCANPIX

Millal sa viimati peol käisid või kutsusid töökaaslase endaga lõunale? Kui soovid oma ellu rohkem elevust, võiksid selleks midagi ette võtta.

2013. aasta juunis avaldati ajakirjas Journal of Research in Personality Briti teadlaste uuring, millest tuli välja, et avatud suhtlemine nooruses teeb ka vanemas eas õnnelikumaks. Nimelt selgus, et need, kes olid seltsivad teismelisena ja kahekümnendates eluaastates, olid oma eluga rohkem rahul ka 60-aastaselt, vahendab Huffington Post.

Kuigi iseloomu muuta ei saa, saad ise kujundada seda, kuidas teiste juuresolekul käitud. «Isikupära sõltub suuresti geenidest ja täiskasvanuks saades püsib see edaspidi üsna muutumatuna,» selgitas uuringu autor Catharine Gale. «Mõned uuringud on aga näidanud, et inimesed, kes on oma suhete ja tööga rahul, võivad aja jooksul pisut ekstravertsemaks muutuda.»  

Siin on mõned meetodid, kuidas sõprussuhteid luua, et eluga rohkem rahul olla.

Mõtle esmamuljele

Väike kehakeele nipp aitab sul jätta kellegagi esimest korda kohtudes endast avatuma mulje. Kui sind hakatakse kellelegi tutvustama, kergita hetkeks oma kulme. See jätab mulje, et oled sõbralik ja avatud inimene. See kiire näoilme nipp on kasulik introvertidele, kes tavatsevad vahakujuna seisma jääda. Harjuta seda ilmet kodus peegli ees, et sinust ei jääks veidrat muljet. Järgmiseks, kui oled kahe meetri kaugusel, siruta käsi julgelt tervituseks välja. Kui teed seda kõhklevalt, tekitad teises ebamugavust. Kui aga oled käe enesekindlalt välja sirutanud, leevendad paratamatult tekkivat ärevustunnet.

Saage sõpradeks

Ekstraverdid saavad uute sõprade leidmisega hõlpsasti hakkama, neil on kerge teistega rääkida. Kui sinu puhul see nii ei ole, võiksid võtta endale eesmärgiks iga nädal uue tuttava leida. Uus sõber aitab sul ennastki paremini tundma õppida ja areneda.

Arvukad uuringud on näidanud, et kui sul on sõpru ja hoolivaid lähedasi, on ka tervis tugevam. Tänu nendele on head ajad veelgi paremad ja raskeid aegu kergem taluda. Ka introverdid on sotsiaalsed olendid.

Kui tunned end ebakindlalt, pane enne kõrva taha, mida teiselt küsida. Näiteks võid küsida, kust ta pärit on ja millega tegeleb. Võib tunduda, et need küsimused on tobedad, aga tegelikult on need olulised, sest nõnda saad leida ühiseid jooni teie vahel. Seeläbi saad aimu, kas see inimene meeldib sulle või mitte. Näiteks tuleb välja, et su vend elab tema kodukohas ja juba ongi teil midagi ühist. Ka ilmast võib rääkida. Kui on näha, et miski tekitab temast veidigi elevust, tasub sel teemal edasi suhelda. Proovi panna ta rääkima kauemaks kui minutiks.

Tasakaal suhtluses

Vahet pole, kas oled vait kui haud või tõeline jutupaunik, suhtluses tasub hoida tasakaalu. Pärast sõbraga vestlemist mõtle järele, kelle hääl rohkem kõlas. Kui sa teise kohta midagi teada ei saanud, võisid ehk liiga palju rääkida ja ei kuulanud tähelepanelikult.

Kui keegi mainib, mida ta nädalavahetusel tegi, siis küsi kohe, kas tal oli lõbus või muud säärast. Küsi midagi enne kui kommenteerid. Nõnda tunneb teine, et mõistad teda ja tunned tema vastu siirast huvi.

Kui aga su probleem on vastupidine ja kipud vaikima, tõsta oma häält. Kui ta on midagi endast rääkinud, ütle näiteks «Jah, ja…» jätka rääkides enda kogemusest samal teemal. See nipp töötab, sest sa ei ole tema öeldu vastu. Ta ei näe selles sekkumist, vaid vestlusesse panustamist.

Lobise tööl

Ei, mitte Skype’i teel. Mine sinna, kus teil tööl enamasti kogunetakse ja ütle sõna sekka. Näiteks lepi endaga kokku, et igal teisipäeval oled viis minutit puhkenurgas ja räägid teistega juttu. Eelista teisipäeva esmaspäevale, et vältida sinisele esmaspäevale omaseid torinaid. Alusta tagasihoidlikult ja proovi igal teisipäeval olla veelgi rohkem avatud ja töökaaslaste vastu sõbralikum. Kui tööl on keegi, kes on sinu moodi, siis kutsu ta endaga lõunale.

Rõõmsameelsus

Töökaaslase või uue sõbraga lõunal olles hoia jututeemad võimalikult positiivsed. Kui virised ja kurdad pikalt mingit muret, seostatakse sind negatiivsega. Näiteks kiida head toidukogemust mõnes restoranis või märgi ära, kui hea on see trenn, kus käid. Kui sõprus on alles tärkamas, jääb sust nõnda meeldivam mulje. Vana sõpra negatiivne meelelaad ei kohuta.

Kõigil on mõnikord halb tuju ja tuleb ette, et tahad kurta, aga katsu vähemalt vestluse lõpupoole leida midagi positiivset, et kaaslasesse ei jääks rusuvat tunnet. Näiteks maini, kui tore oli koos lõunatada ja ütle, et seda peaks veelgi tegema. Viimane toon vestluses on see, mis jääb talle meelde ja hakkab mõjutama suhtumist sinusse.