Mahetootjad otsivad võimalusi oma kauba turustamiseks

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestis elab palju inimesi, kes eelistaks süüa kodumaist mahetoitu ning leidub ka hulk tootjaid, kes kasvatavad toiduaineid ökoloogiliselt puhtalt. Paraku ei saa potentsiaalsed ostjad ja müüjad just sageli omavahel kokku.


Teisipäeval püstitas maaülikooli mahekeskus Tartus Dorpati hotelli juures telgi ning kutsus mahetalunikud linnarahvaga kaupa tegema. Väikese laadaplatsi ümber tekkis kohe sagin.



Laata organiseerinud Eesti Maaülikooli mahekeskuse eestvedaja Elen Peetsmann märkis, et Tartus kolme tunni vältel peetud mahelaat on vaid üks võimalus rohkem tootjaid turule tuua. Igapäevaselt töötab maaülikooli mahekeskus selle kallal, kuidas toote teekonda talunikust tarbijani lühendada, milliseid töötlejaid ja turustuskanaleid selleks kasutada.



Peetsmanni hinnangul vajavad talunikud nii logistilist abi, kuid ka lihtsalt julgustamist, et läbi lüüa. «Tarbijad asuvad Tallinnas ja teistes suuremates linnades, tootjad aga põhiliselt Saaremaal ja Lõuna-Eestis.»



Kuna mahetoidu tarbimine on tõusuteel, on viimasel ajal hakanud ka Eestis tegutsevad suuremad kaubandusketid mahetootjate vastu huvi tundma. Nii mõneski poes on avatud ökoloogiliselt puhaste toiduainete lett. Pikk tee seisab veel ees, et murda kaubanduskettide arusaamu tarnetingimuste osas. Ei ole ju mõeldav, et üks väike mahetootja pakuks aastaringselt taimemürkidest priid kapsast ja porgandit.



Spetsiaalseid ökopoode hoiab Peetsmanni sõnul elus kindel klientuur. Paljud talunikud toovad oma põldudel kasvatatu kundedele lausa koju ukse taha.



Mis puutub kahjurite tõrjesse, siis teevad seda aeg-ajalt ka mahetootjad. Kuid mitte kunstkeemiaga, vaid abi saadakse loodusest. «Näiteks pritsitakse kapsaid usside vastu nõgeseleotisega,» tõi Peetsmann näite.



«Tähtis on ennetamine. Valida õiged sordid ning muld peab olema piisavalt viljakas. Samuti tuleb tagada bioloogiline mitmekesisus, et loodus ise kahjurite hulga kontrolli all hoiaks.»




Rahvusvaheline mahepõllunduse konverents Tartus


Parasjagu (25.-27. augustini) on Tartus Dorpati konverentsikeskuses käimas ka Balti riikide esimene rahvusvaheline mahepõllumajanduse teaduskonverents, mille avas teisipäeval president Toomas Hendrik Ilves. Kokkusaamisel tulevad vaatluse alla mahepõllumajanduse erinevad valdkonnad: taime- ja loomakasvatus, mahetoit ja selle kvaliteet ning mahetootmise poliitilised ja sotsiaalsed aspektid.



«Tagamaks tervislikku toitu ja tervet elukeskkonda, on mahepõllumajanduse arendamine väga tähtis. See aga eeldab teadusuuringuid väga erinevates valdkondades alates mullaviljakusest kuni igapäevaselt taldrikul oleva toiduni. Konverents ongi võimalus erinevate valdkondade teadlastele teadussidemete tugevdamiseks ja arendamiseks,» ütles Eesti Maaülikooli teadusprorektor Anne Luik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles