Metsa seenele!

Puravikud Väärtuslikud söögiseened, ent neid peab tundma – leidub ju ka mürgiseid ja mittesöödavaid. Ühest sapipuravikust piisab, et rikkuda kogu roog. Vees leotada puravikke ei maksa, sest seened imavad end vett täis ja palju väärtuslikku läheb kaduma.

FOTO: Pm

Arter kinnitab:


metsad on seeni täis.


Mükoloog Mall Vaasma aga hoiatab:


tundmatud kübarakandjad tuleb metsa jätta.

Seene kohad

FOTO: Repro

Kaseriisikad Kasvavad hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades, metsaservades, sageli suures rohus. Värskelt mürgised, kuid kupatatult maitsvad söögiseened. Sobivad soolamiseks, hapendamiseks ja marineerimiseks.

FOTO: Pm

Kollariisikad Tasub otsida okas- ja segametsadest, eriti kuusikutest. Toorelt mürgine, kupatatult aga hea ja maitsev söögiseen, mis sobib salatitesse, soolamiseks või hapendamiseks. Kuid tõesti alles pärast kupatamist ja leotamist!

FOTO: Pm

Kukeseened Kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt siiski männi-segametsades, ja pesakonniti. Eriti tuntud on kuldkollane harilik kukeseen, kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen rõõmustavad rohke saagiga südant novembrini.

FOTO: Pm

Männiriisikad Kasvavad männikutes ja männi-segametsades. Eesti saagirikkaim liik, mida kasutatakse nii marineerimiseks kui soolamiseks, aga ka salatites ja kastmetes. Männiriisikaid tuleb aga eelnevalt piisavalt leotada ja kupatada.

FOTO: Pm

Pilvikud Leidub metsades hilissügiseni. Kirbe pilvik on mürgine, seevastu mõni pilvikuliik kõlbab süüa kupatamata. Igal juhul oleks arukas tundmatu seen pigem metsa jätta.

FOTO: Pm



Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemlaborandi Mall Vaasma sõnul algas tänavune seeneaasta üsna vara. «Ja ei ole sugugi vilets,» kinnitab ta. «Ega eelminegi aasta seente poolest kehv polnud, kuid üldiselt ongi raske hinnata, kas aasta on hea või halb. Eesti on küll väike, kuid seente saagikuselt piirkonniti erinev.»



Vaasma sõnul ta pigem hoidub soovitusi andmast, kuhu ja milliseid seeni otsima minna tasuks. «Kirde- ja Kagu-Eestit ei taha üldse võrrelda, samuti on Lääne-Eestis hoopis teine maailm – seal valitsevad lubjalembesed seened. Rääkimata saartest, kus on hoopis teine seenestik,» selgitab Vaasma. Ent märgib siiski, et tema isiklikult peab Eesti söögiseenerikkaimaks piirkonnaks Kagu-Eestit. «Samas – inimene, kes oskab otsida ja tunneb seeni, leiab igalt poolt midagi.»



Mükoloogi teada on tänavu metsadest rohkesti leitud kukeseeni ja liimikuid. «Samuti peaksid šampinjonid väljas olema,» mainib Vaasma. «Saagikaimaks seeneliigiks peetakse meil küll männiriisikat, kuid eks see seen ole maitseasi – kes korjab, kes mitte. Mõni peab seda marineerimise mõttes parimaks. Kuid seente säilitamiseks on päris hea moodus ka sügavkülmutamine.»



Asjatundja hoiatab kõiki seenelisi mürgiste seente eest. «Kui ikka seent ära ei tunne, tuleb see maha jätta, mitte korvi panna,» rõhutab ta. «Näiteks narmasnutiga oli tänavu üks väga tõsine mürgistus, aga selle seene aeg hakkab nüüd mööda saama. Viimasel ajal on ette tulnud mürgistusi, mille on põhjustanud üks hästi mürgine vöödik.»



Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub kõiki inimesi riigimetsa eestimaiseid mahetooteid, seeni ja marju korjama.




Kuhu minna?


Pakume Arteri lugejale seenemetsades orienteerumiseks Eesti kaardi, mis põhineb Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) andmetel riigimetsa looduskeskuste seenerikastest paikadest.



Allikas: Riigimetsa Majandamise


Keskuse koduleht




Kaart:Artur Kuus
Fotod:Aivar Aotäht, Elmo Riig,
Henn Soodla, Urmas Luik,
Margus Ansu, Wikipedia
Tagasi üles