Kiusamine virtuaalmaailmas – kuidas ennetada ja kust saada abi?

Aeg-ajalt tasub kontrollida, mida laps internetis teeb ja kui palju ta endast avaldab. Tuleta lapsele meelde, mis ohud teda virtuaalmaailmas ümbritsevad.

FOTO: SCANPIX

Keskkriminaalpolitsei juhtivkriminaalametnik Anu Baum kirjutab «Julged hoolida» Facbooki lehel küberkiusamise olemusest ja sellest, kuidas kiusu vastu võidelda.

Üks kiusamise alaliike on küberkiusamine. Tänapäeval, kui me ise ja meie lapsed veedavad aina rohkem aega virtuaalmaailmas ning virtuaalne suhtlemine on pigem norm kui erand, on kolinud ka kõik muu virtuaalmaailma. Sealhulgas positiivsed ja negatiivsed nähtused. Kindlasti on paljud kuulnud viimase aja juhtumeid, kus noored on küberkiusamise tõttu teinud ka enesetappe. Teema on muutnud väga aktuaalseks nii meil kui ka mujal maailmas. Kindlasti tuleb tegeleda kiusajatega, kuid kuna nende püüdmine virtuaalmaailmas on tihti keeruline, siis üht ja teist saab ka kiusatav ja tema lähedased ära teha.

Virtuaalmaailm võib tunduda meile midagi täiesti teistsugust ja erilist, kuigi tegelikult see nii pole. Me ei tohi ära unustada, et teisele poole ekraani jäävad isikud on samad, kes meid ümbritsevad igapäevaselt. Ei tohi ära unustada, et inimestevahelised suhted ja käitumismustrid, aga ka reeglid ning tavad ja kombed peaksid olema samad nii reaalses maailmas kui ka virtuaalmaailmas – mõlemas maailmas olevad suhted on inimeste vahelised suhted.

Mida teha küberkiusamise ohvriks sattumise ennetamiseks või siis kui olete juba ohvriks sattunud?

Kasutame igapäevaselt erinevaid suhtlusportaale. Suhtlusportaali kasutajaks registreerimisel on paika pandud ka vanusepiirangud. Neil on selge mõte ja eesmärk, need ei ole inimeste kiusamiseks. Vanusepiirid on mõeldud kasutajate kaitsmiseks. Seega neist piirangutest tasuks kinni pidada.

Kas kõik sõbrad on ikka sõbrad? Paljudel meist on suhtlusportaalides sadu ja sadu «sõpru». Tegelikult tasub hoolega kaaluda, kes on tegelikult sinu sõber ja kes on lihtsalt tuttav ja kes päris võõras. Sageli jagatakse suhtlusportaalides väga mitmekesist, ka delikaatset infot.

Arvestage, kes seda näevad. «Sõpru» lisades lähtu tervest mõistusest – iga sõbrakutset ei pea vastu võtma ning ka vastuvõetud saab jagada eraldi gruppidesse – sellest oleneb ka millist infot sa endast kellelegi jagad.

Elus on olukordi, kus me peame rohkemal või vähemal määral suhtlema inimestega. Olenemata sellest, kas see meile meeldib või mitte. Ikka tuleb viibida ühes ruumis, ühes tunnis, koosolekul vms. Virtuaalmaailmas on meil vabadus valida, kellega suhtleme ja kellega mitte. Kui mul on kaaslane, kes nii reaalses elus kui ka virtuaalmaailmas minusse halvasti ja halvustavalt suhtub, siis mitte keegi ei saa sundida mind teda enda sõbraks võtma, temaga suhtlema jne. Samuti võib olla keskkondi, kus minusse suhtutakse halvustavalt, ning siis on alati võimalus seda keskkonda mitte külastada. Ka Eesti vanasõna ütleb, et targem annab järele ja vahel ongi endale parem, kui olla targem ja lahkuda keskkonnast, kus minusse ei suhtuta hästi.

On tõesti niimoodi, et küberkiusamine - erinevalt koolikiusamisest - tuleb meile koju järgi ja me oleme haavatavad ja kiusatavad ka omas kodus, kuid omas kodus saame ise määrata, keda me külla kutsume ja keda mitte – ehk siis meil on alati võimalus mitte suhelda või blokeerida isik, kes meid halvustab.

Võõra konto kasutamine on kriminaalkorras karistatav

Samas küberkiusamine ei pruugi olla ainult halvustav suhtlemine ja käitumine. Küberkiusamise alla võib liigitada ka kiusatava nimel postituste tegemised, tema suhtlusportaali konto või e-posti aadressi üle võtmine ja sealt postituste tegemise. Sellised teod liigituvad kriminaalkorras karistatavate tegude alla. Nii identiteedivargus kui ka teise isiku kontode kasutamine, omamata selleks isiku luba, on kriminaalkorras karistatavad teod ning selliste juhtumite puhul tuleks pöörduda politsei poole. Esmast nõu ja abi saab kindlasti veebikonstaablitelt, kes oskavad teid juba edasi juhendada kas, kuidas ja kelle poole vastavasisulise avaldusega pöörduda.

Alati peaks kiusajatest informeerima ka keskkonna haldurit. Lisaks otsi igal juhul abi, sest alati on kuskil keegi, keda sa tegelikult usaldad ning kellega sa võid vabalt rääkida.

Nõuanded ohvrile:

Ära vasta sõnumitele ja kirjadele, mis Sind ahistavad või häirivad. Vastamine võib kiusajat veelgi julgustada.
Hoia häiriv kiri või sõnum alles. Sellisel juhul saad vajadusel hiljem alati tõestada, et sind on kiusatud. Pea meeles, et mitte ainult kirju ja sõnumeid vaid ka MSNi veebikaameravestlust on võimalik salvestada mõlemal pool.

Räägi probleemist kohe, kui see tekib. Laps peab teadma, et ta saab vajadusel alati oma probleemist kellelegi rääkida – olgu see isa, ema, vanem vend-õde, õpetaja, noorsootöötaja või keegi kolmas, keda laps usaldab ning kes suudab lapsele abi pakkuda/nõu anda.

Blokeeri häirija. Nendes keskkondades, kus võimalik, on kõige lihtsam lahendus häirijaga tegelemiseks tema blokeerimine.

Tegele probleemiga võimalikult ruttu – eelistatult kohe, kui see tekib.

Tagasi üles