Inglise teadlased avaldasid selle aasta juunis oma pikaajalise uuringu tulemused. Nad küsitlesid 2500 inimest vanuses 16-26 eluaastat nende iseloomu kohta ning pöördusid inimeste juurde tagasi enam kui kolmkümmend aastat hiljem, mil katsealused olid juba vanemad kui 60-aastased. Uuring näitas, et mida seltskondlikumad olid inimesed oma nooruses, seda õnnelikumad olid nad oma eluga hiljem.
Kuigi sinu isiksuseomadused on suures osas muutumatud, saab iga inimene siiski teadlikult otsustada, kuidas ta mingis situatsioonis käitub, kirjutab You Beauty. Uuringut läbi viinud teadlased ütlevad, et need inimesed, kes on oma suhete ja tööga rahul, on aja jooksul oma käitumises avatumaks muutunud.
Kui sa oled pisut ebakindel ega tea, kuidas seltskondlikumaks muutuda, anname siinkohal sulle mõningaid nõuandeid.
Hea esmamulje
Üks väga lihtne nipp: kui oled umbes 4-5 meetri kaugusel inimesest, kellele esmakohtumisel lähened, kergita õrnalt oma kulmusid. See jätab sinust sõbralikuma mulje ja tekitab sinus endas avatuma tunde. Kehakeele ekspertide sõnul on see nipp eriti kasulik neile introvertidele, kes kipuvad sellistes olukordades «kivistuma». Harjuta oma sõbralikku nägu peegli ees, et sa uute inimestega kohtudes väga kummalisi grimasse ei teeks. Kui sa oled jõudnud umbes kahe meetri raadiusse, siruta oma käsi kindlalt välja, et inimese kätt suruda. Kõhklemine, kas suruda kätt või ei, võib olla kohmakas ja piinlik, kuid kui sa juba ohjad enese kätte võtad, reageerib su käeandmisele iga viisakas inimene ning juba see aitab su ebakindlust vähendada.
Loo tutvusi
Ekstravertide jaoks on uute tutvuste loomine ning võhivõõrastega vestluse alustamine imelihtne, kuid kui sinu jaoks tekitab see pigem ebakindlust, sea endale eesmärk leida kontakt nädalas ühe võõra inimesega. Tutvuste loomine annab sulle võimaluse õppida nii kogemusest avatuma suhtlemise vallas, kuid õpetab sulle paljut ka su enda kohta.
Kui sa porisedes arvad, et mille jaoks sulle neid uusi tutvusi ikka vaja on, võta teadmiseks, et suuremat tutvusringkonda omavatel inimestel on parem tervis, nad tunnevad headest aegadest rohkem rõõmu ning raskete perioodidega on neil kergem toime tulla. Käitumisteadlase sõnul on ka introvert sotsiaalne olend ning vajab tegelikult suhtlemist teiste inimestega.
Kui kulmud on kergitatud ja käed surutud, alusta vestlust lihtsatest küsimusest. Kust on inimene pärit, mis on tema eriala, millises ülikoolis ta käis ja nõnda edasi. Kuigi need küsimused võivad banaalsena tunduda, on nad siiski vajalikud, sest nende eesmärk on leida sarnasusi kahe inimese vahel. Sarnasuste baasil on lihtne vestlust edasi arendada. Kui sa näed, et inimene avaneb mingi konkreetse teema peale enam, arenda seda teemat edasi ja proovi teda rääkima panna kauemaks kui minutiks. Mida pikemaks kujuneb vestlus, seda edukam on teie suhtluse algus.
Hoia suhtlus tasakaalus
Ükskõik, kas oled loomult pigem vaikne või väga jutukas, küsi endalt pärast vestlust sõbraga, kumb rääkis rohkem. Kui sinu vestluspartner oli pigem vait, rääkisid sina liiga palju ja kuulasid liiga palju. Seega, edaspidi pea meeles, et taipad tähelepanu pöörata ka oma vestluspartnerile. Näiteks, kui ta räägib, et tegi nädalavahetusel midagi, küsi selle kohta. Proovi küsida küsimus iga asja kohta, mida ta mainib. Nii tunneb ta, et sa avaldad siirast huvi tema isiku ja jutu vastu.
Kui sa aga vastupidiselt oled pigem vait, ürita edaspidi veidi intensiivsem olla. Räägi veidi kõvema häälega kui tavaliselt ning täienda oma juttu tavalisest pikemate selgitustega ka siis, kui küsimus ise eeldab vaid konkreetset jaatavat või eitavat vastust. Ekstraverdid ei näe sellistes pikemates selgitustes ebaviisakust, pigem näevad nad, et oled nendega suhtlemisest ja konkreetsest teemast huvitatud.
Suhtle töökaaslastega
Väga paljud inimesed on oma töökohal ülimalt reserveeritud. Võta endale eesmärgiks, et ühel päeval nädalas pühendad sa viis minutit veidi seltskondlikumale suhtlusele. Kui oled nii jõudnud pisut sõbralikemate suheteni mõne kolleegiga, küsi tema käest, kas ta tahaks sinuga koos lõunale tulla.
Hoia vestlus positiivsena
Nende inimeste puhul, kellega su suhtlus on siiski veel pinnapealne, hoia teemasid positiivsena. Kui sa oled terve oma lõunapausi rääkinud vaid sellest, kuidas su auto katki läks, ei saa teine inimene teie vestlusest positiivset emotsiooni. Kui paratamatult on vestluse jooksul üles kerkinud negatiivsed teemad, lõpeta jutt alati positiivse teemaga. See võib olla ka lihtne positiivne sõnum vestluskaaslasele, näiteks kompliment. Viimane asi, mida sa oma vestluse käigus ütled, on ka see, mis su kaaslasele pikemaks meelde jääb.