Eesti Muusikaauhinnad 2020

Taskurahast tasapisi pensionisambani

FOTO: SCANPIX

Erinevalt näiteks kirjutus- ja joonistusvahendite käsitsemisest saab raha kasutamine paljudel selgeks alles pärast keskkooliaega.

Mulle pole kunagi raha niisama kätte antud, vaid alati millegi kindla ostmiseks. Põhikooli ajal elasin helges teadmises, et ma ei pea muretsema toiduraha või kooliasjade pärast, kuna majandamisega tegelesid vanemad.  

Esimene šokk tabas mind aga keskkooli alguses, mil kolisin iseseisvalt Tartusse elama. Poes olin loomulikult käinud varemgi, ent nüüd tuli õppida raha hoidma, et jätkuks terveks kuuks. Alguses valmistas raskusi üldse mõista, mida tähendab, kui mul on 75 eurot. Tundus väga suur summa, ent kui esimene poeskäik oli tehtud ja 15 sellest ära kulunud, sain aru, et majandusküsimustega tuleb põhjalikumalt tegelema hakata.

Elu õpetab

Nõnda oli keskkooli esimene aasta minu jaoks tõeline elupraktika. Õnneks näksisin kiirelt läbi kõige tähtsamad rahaga toimimise põhimõtted, millest olin küll varem kuulnud, ent praktiliselt polnud neist kunagi aru saanud. Olen need rahakoti vahele kirja pannud.

Mõistlik on kasutada sularaha – siis on selge ülevaade, palju on ja palju saab kulutada. Ka ümbrikusüsteem on hea (toiduraha ühte, trenniraha teise jne).

Mündid-sendid on raha ja nende koht pole kotipõhjas või sodisahtlis, vaid rahakotis. Võimalusel anna kassas täpne raha, ära karda vaske.

Poes tuleb olla tähelepanelik. Iga kollane silt ei tähenda, et tegu on mõistliku allahindlusega – hindu tuleb osata vaadata, võrrelda tuleb kilohindu.

Poes tuleb käia ostunimekirjaga ning hoiduda impulssostudest (nt kassa juures järjekorras seistes).

Järgmine suurem kogemus oli siis, kui sõlmisin oma esimese töölepingu ning pidin pangas avama konto ja tegema ka pensionisamba. Kõik see on elementaarne, kuid ometi polnud minul koolis need teadmised külge jäänud.

Kuidas siis ...?

Hugo Treffneri gümnaasiumi majandusõpetaja Ülle Seevri usub, et lastele tuleb rahaga ümberkäimist hakata varakult selgitama. «On ju Junior Achievementil juba lasteaia viimasele rühmale esimesed majandusõppe programmid, mis jätkuvad algklassides.» Samas lisab ta, et esimene taskuraha võiks jääda esimesse klassi ning pangakaardiga arveldamine võiks veel mõne aasta oodata.

Selgub, et algklassides puutuvad õpilased rahateemaga kokku päris mitmes aines – sealhulgas näiteks matemaatikas. «Majanduse põhitõed peaksid selgeks saama põhikooli lõpuks, seda enam, et mõistlikum majandamine tuleb elukogemustega,» nendib Seevri.

Sotsiaalse ettevõtte Sõbralt Sõbrale arendus- ja turundusjuht Henri Lehtsaar rõhutab, et rahaga peab kaasas käima vastutustundlikkus ning vanemate ülesanne on selgitada lastele suuremat pilti majanduse toimimisest. «Nelja-viieaastasele võiks hakata regulaarselt raha andma,» arvab Lehtsaar ja lisab, et tegelikult sõltub see iga lapse küpsusest.

Majandustudeng Martin Sillasoo peab tähtsaks, et hiljemalt põhikoolis tutvustataks õpilastele majandust ja räägitaks raha mõistlikust kasutamisest. Taskuraha on tema arvates mõistlik anda lapsele alates kooliminekust, ent sellegi puhul on oluline taskuraha kasutuseesmärk. «Kui taskuraha eesmärk on näiteks seda koguda, et teha mõni suurem ost tulevikus, ja laps saab sellest aru, võib ka varem alustada.»

Üldiselt võiks Sillasoo arvates iga õpilane läbida kooliaastate jooksul viis etappi, et siis tulevikus end ise majandades kindlamini tunda.

1. Esimeses klassis esimene taskuraha.

2. Neljandas klassis pangakaart.

3. 6.–7. klassis esimesed tunnid majanduse kohta.

4. 8. klassis õpilasfirma.

5. Gümnaasiumis põhjalikum majanduskursus.

*Miilang on Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi koolileht.

Tagasi üles