Kuidas olla vanemlik autoriteet?

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Et laps suhtuks oma vanematesse kui autoriteetidesse, peavad mõlemad vanemad lähtuma samadest põhimõtetest ning pidama reeglitest sarnase karmusega kinni.

Soovitusi annab Emmedeklubi psühholoog Diana Zande.

Iga inimene tajub olukordi erinevalt ja ema-isa võivad last erinevalt kohelda. Võib-olla on ühel vanemal antud hetkel rohkem energiat ja positiivset suhtumist ning  ta lubab lapsele veidi rohkem. Samal ajal on teine energiast tühi ning tema jaoks on lapse käitumine vastuvõetamatu.

Igal juhul on väga oluline, et partnerid arutaks omavahel, mida lapsele lubatakse või ei lubata. Tuleks kokku leppida punktides, mis on mõlema vanema jaoks vastuvõtmatud ja millised on kaubeldavad. Kõige lihtsam on ilmselt hügieeni küsimustes kokku leppida.

Psühholoog juhib tähelepanu, et lapsele on väga oluline, et ta tunneks, et tervel perel on ühised reeglid ja oleks arusaadav, mis on vastuvõetav ja mis mitte. Samas on laps teadlik ka eranditest, mida on võimalik vahel teha. Kui vanemad on ühiselt reeglid paika pannud, tekib ka vähem konflikte kasvatuslikel teemadel. Lisaks aktsepteeritakse siis rohkem ka erandlikel juhtudel reeglitest kõrvale kandumist.

Kindlasti öelge oma lapsele kui miski on vastuvõetamatu. Psühholoog räägib, et mõnikord kardavad vanemad last liialt piirata ja teesklevad, et lapse käitumine on neile vastuvõetav, kuigi tegelikult pole.

Oletame, et laps on teismeline ja talle on tulnud külalised. Kell on juba üheksa õhtul ja vanemad soovivad sisimas, et külalised koju läheksid, aga seda ei juhtu. Kuigi kahtlemata saavad vanemad aru, et oleks aeg külalised koju saata, kardavad vanemad, et kui nad lapse sõprade ees end kehtestavad, võidakse last selle eest narrima ning memmekaks pidama hakata.

Lisaks ei taha vanemad olla autoritaarsed. Kui sa oled sellel teemal tundlik, ei pea otse käskima lapsel koju minna, vaid võib ka vihjeid anda. Näiteks küsida, kas vanemad teda juba koju ei oota.

Mida vanem on laps, seda paremini tajub ta seda kui tema vanem teeskleb. Sellises situatsioonis tunnetab laps tunneb, et kuigi ema naeratab ja teeb head nägu, tegelikkuses talle ta sõber ei meeldi. Seetõttu on väga oluline, et vanemad ütlevad selgelt välja, mida nad soovivad. Pidage lihtsalt meeles, et emal-isal peab olema vanemlik autoriteet, et kasvatada last nii, et ta mõistaks, mis on vastuvõetav käitumine nii kodus kui ühiskonnas. Tuleb osata lapsele ka «ei» öelda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles