Eksootilised ramadaani maitsed

Katre Tatrik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõuab vilumust: toiduvalmistamine maitsmiseta nõuab vilumust. Badr Eddine Lamdaghri Alaoui 2-aastane tütar Aliya saab varsti sõrmede vahelt liha süüa, ent tema isa ootab toidu proovimisega, 
kuni päike on loojunud.
Nõuab vilumust: toiduvalmistamine maitsmiseta nõuab vilumust. Badr Eddine Lamdaghri Alaoui 2-aastane tütar Aliya saab varsti sõrmede vahelt liha süüa, ent tema isa ootab toidu proovimisega, kuni päike on loojunud. Foto: Liis Treimann

Marokolasest taekwondo-treener Badr Eddine Lamdaghri Alaoui on küll kolme aastaga Eesti eluga ära harjunud, ent igatseb ka ramadaani ajal Maroko magusaid küpsetisi. Ka vürtsid ja ürdid toob ta kodumaiste toitude tarvis Marokot külastades alati kaasa.

Sauel elav moslemist taekwondo-treener Badr Eddine Lamdaghri Alaoui räägib, et ootab ramadaani alati. Tänavu kestab see 7. augustini.

Paastuma hakkas mees juba 13-aastase poisikesena, ent esimese poolepäevase paastu proovis ta ära juba 7- või 8-aastaselt.

Lamdaghri Alaoui räägib, et kuu aega kestva ja arvatavat koraani algust tähistava ramadaani viimasel nädalal on eriline öö ja päev, millal vanemad julgustavad lapsi paastuma. Ta mäletab eredalt ka oma õe esimest paastu – see oli tema pere jaoks väga eriline. «Õel olid ilusad uued maroko rahvariided ja ta kaunistas ennast hennaga.»

Kuigi Lamdaghri Alaouil pole kunagi varem kahekümnetunniseid paastupäevi ette tulnud, tunneb ta end enda sõnul väga hästi. Ramadaan on liikuv püha, islami kalendri üheksas kuu, ja selle algus sõltub kuutsüklitest. Eestis on sel aastal võrreldes araabia maadega pikem söömata-joomata olemine tingitud siinsetest pikkadest suvepäevadest. Lamdaghri Alaouile see aga raskusi ei valmista. Tema jaoks on rama­daan rõõmu- ja rahuaeg.

«Kuigi ramadaan on varsti lõppemas, tunnen, nagu oleks see alanud alles eile,» ütleb Lamdaghri Alaoui rõõmsameelselt. Ta on juba peaaegu terve kuu söönud hommikuti enne päikesetõusu, umbes kella kolme paiku ehk suhuur'i ajal vaid mõned datlid, joonud Maroko teed ja võtnud mõne ampsu magusat. Hommikusöögile järgneb ramadaani ajal range söömata-joomata olemine, mis lõpeb pärast kümmet, kui Maarjamaal on viimane päikesekiir loojunud. See on iftaar'i aeg. Siis istub Lamdaghri Alaoui oma pere või sõpradega laua taha marokopärast õhtusööki sööma.

«Kui ütlen, et Araabia köök on üks parimaid, saavad paljud ehk pahaseks, aga üks rikkalikumaid kööke on see küll,» sõnab Lamdaghri Alaoui, kellele meeldib pärast paastumist just sünnimaa maitsetega keha kinnitada. Marokopärastes toitudes eelistab ta kasutada ka Marokost kaasa toodud vürtse ja ürte, kuna need on värskemad ja kvaliteetsemad kui Eestis müüdavad ning pealegi ka odavamad.

Kuigi mehe eestlannast abikaasa Kätlin ei ole moslem ja ramadaani ei tähista, austab ta abikaasa usku ja on väga haaratud heast Maroko köögist. «Olin vaimustuses, et söögitegemine nii vähe aega võtab,» räägib medõena töötav naine. Tema jaoks oli üllatav, et Maroko köögis saab kiiresti ja lihtsalt väga maitsvaid asju valmistada. Erandiks on magusad küpsetised, mida pereisa Badr igatseb, ent tema arvates ei tasu nende valmistamiseks kuluv aeg ja vaev tihti end ära.  

Ent kätega söömine sai naise jaoks väga ruttu loomulikuks. «Esimest korda Marokost tagasi tulles lennujaamas einestades mõtlesin juba, et milleks mulle nüüd see kahvel ja nuga anti,» räägib Kätlin Lamdaghri Alaoui.

Pärast pikki paastupäevi hindab kodust maitset ka eestlannast moslem Kätlin Hommik-Mrabte. Raamatu «Minu Maroko» autor Hommik-Mrabte valmistab ramadaani ajal iftaar'iks ehk paastupäeva lõpetavaks eineks endale eestipärast kanapüreesuppi ja marokolasest abikaasale tema lemmiktoitu harira’t, et mehele Eestis killuke kodust ramadaani kinkida. «Me mõlemad tahame peale paastupäeva lõppu süüa midagi oma,» räägib Kätlin Hommik-Mrabte.


Veise- või lambaliha kuivatatud ploomidega

Klassikaline Maroko roog, mis ühendab magusad kuivatatud ploomid ja liha ning aromaatsed vürtsid. Veise- või lambaliha kuivatatud ploomidega pakutakse Marokos tihti pulmade ja muude eriliste sündmuste puhul. Roog serveeritakse traditsioonilise Maroko leivaga, mille abil liha ja kastet süüakse parema käe kolme sõrme vahelt.

•    1 kg pehmet veise- või lambaliha, lõika umbes 5-sentimeetrise läbimõõduga tükkideks

•    kaks keskmist sibulat, riivi või haki peeneks

•    kolm küüslaugu küünt, haki peeneks või pressi

•    ¾ tl soola

•    1 tl pipart

•    1 tl ingverit

•    ½ tl safranit (niite), murenda

•    ½ tl kurkumi

•    1 või 2 kaneelipulka

•    ¼ klaasi oliiviõli

•    ¼ klaasi võid või juurviljaõli

•    peotäis koriandrilehti, seo kimbuks

Kaste:

•    250 g kuivatatud ploome

•    1 spl mett

•    2 spl suhkrut

•    1 ½ spl jahvatatud kaneeli

Soovi korral:

•    1 spl röstitud seesamiseemneid

•    peotäis praetud mandleid

Valmista tavalises potis või kiirkeedupotis. Maitsesta liha sibula, ingveri, vürtside ja õliga. Pruunista liha paar minutit kõrgel kuumusel. Lisa 2½ klaasi vett ja koriander ning seejärel hauta.

Kui kasutad tavalist potti, siis kata ja kuumuta liha keskmisel kuumusel 2–2,5 tundi, kuni liha on pehme ja tuleb kondi küljest kergesti lahti. Küpsemise vahepeal eemalda potist ½ klaasi vedelikku. Hoia see alles. Kui vaja, lisa küpsemise ajal veidi vedelikku juurde, et liha ei läheks kõrbema. Kui liha on valmis, auruta kastet seni, kuni potti jääb enamjaolt vaid õli ja sibulad.

Sellel ajal, kui liha küpseb, pane ploomid väiksesse potti ja kata veega. Kuumuta keskmisel kuumusel, olenevalt ploomidest 15–30 minutit, kuni viljad on pehmed. Kurna ploomid ja lisa ½ klaasi vedelikust, mille liha küpsetades alles hoidsid. Sega juurde mesi, suhkur, kaneel ja kuumuta veel 10 minutit, kuni vedelik muutub paksuks siirupiks.

Aseta liha suurele serveerimistaldrikule, tõsta lusikaga ploomid ja siirup liha peale. Soovi korral võib garneerida praetud mandlite ja/või seesamiseemnetega.

Šorba

5 l poti jaoks:

•    500 g värskeid tomateid

•    1 suur sibul

•    3–4 keskmist porgandit

•    1 keskmine kartul

•    1 punt värsket peterselli

•    1 punt värsket koriandrit

•    1 spl  kontsentreeritud tomatipastat

•    1 suvikõrvits

•    500 g liha või supikonti

•    2 purki kikerherneid

•    soola

•    pipart

•    šorba maitseainet

(paprikapulber, ingver, kurkum, seller, loorber, kaneel)

Pane pott tulele, lisa veidi õli, siis liha, tükeldatud värsked tomatid, tükeldatud porgand, suvikõrvits, kartul ja kõige peale peterselli- ja koriandripundid. Tükid olgu suured, kuna hiljem püreestad kas saumikseriga või blenderis. Lase vaiksel tulel podiseda umbes 15 minutit ja kata seejärel veega. Keemise ajal lisa soola ning musta pipart. Lase keeda senikaua vaiksel tulel, kuni liha on pehme. Eemalda liha ning püreesta supp.

Loputa kikerherned veega ja lisa püreestatud supile. Sega juurde 1 supilusikatäis šorba maitseainet, lase umbes 10 minutit seista. Tükeldatud liha võid pakkuda eraldi või panna suppi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles