Väärisehteid ostes võib petta saada
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
30. juuli 2013, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseamet kontrollis väärisehete märgistust ja müüginõuetest kinnipidamist Eestis ning tuvastas rikkumisi 22 protsendil juhtudest.
Tarbijakaitseamet kontrollis 2013. aasta teises ja kolmandas kvartalis väärismetalltooteid 49 korral ning tuvastas rikkumisi 11 juhul. Rikkumisi avastati näiteks Tallinnas, Pärnus, Rakveres, Viljandis.
Kokku võttis amet testimiseks 13 toodet, mida kontrollis Metrosert ASi katselabor Eesti Proovikoda. Ekspertiis näitas, et vaid kaks toodet vastasid nõuetele. Ülejäänute puhul avastas labor järgmisi puudusi:
- toode oli alaprooviline,
- proovimärgis 925 oli raskesti loetav,
- märgis oli kantud tootele valu käigus vormilt kopeerimisega (mis pole lubatud),
- tootel puudus nimemärgis,
- kõrvarõngaste tagustel puudus proovimärgis.
Mõne toote puhul tuvastas ekspertiis mitu rikkumist. Lisaks laboritulemustele oli rikkumisi ka toodete müügil. Näiteks andis kahel juhul müüja tarbijale valeteavet väärismetalltootel oleva kivi kohta. Kauplejad põhjendasid seda teadmatuse ja inimliku eksitusega.
Siin mõned tarbijakaitseameti välja toodud rikkumised:
Pärnus Liilia Kullasalongis müügil olnud käekett, millele oli kantud väär proovimärgis. Allikas: tarbijakaitseamet.
Tallinnas Jemeralda OÜ kaupluses Kuld ja Hõbe müügil olnud kõrvarõngad, mille päiskivid ei ole pärlmutrist, vaid on selle plastmassist imitatsioon. Proovimärgis oli kantud kõrvarõngastele valu käigus vormilt kopeerimisega. Allikas: tarbijakaitseamet
Viljandis aadressil Lossi 22 asuvas poes müügil olnud ripats, millele proovimärgis oli kantud valu käigus vormilt kopeerimisega. Allikas: tarbijakaitseamet.
Seaduse järgi peab kõigil müüdavatel väärismetalltoodetel olema proovi- ja nimemärgis. Proovimärgis näitab, millist metalli on ehte valmistamisel kasutatud, nimemärgis aga tootjat või maaletoojat. Nimemärgiseks võib olla täht, täheühend või märk ning see peab olema kantud nimemärgiste riiklikku registrisse. Kõik toote märgised peavad olema selgelt loetavad.
Proovimärgisel näidatud proov ei tohi olla madalam standardproovist. Lisaks peavad märgised olema toodetele kantud mehaaniliselt või laseriga. Märgiste kopeerimine valuvormidega ei ole lubatud.
Tarbijakaitseamet alustas haldusmenetlust kõigi ettevõtjate suhtes, kes müüsid nõuetele mittevastavaid väärismetalltooteid. Kauplejad on nõuetekohaselt märgistamata tooted müügilt kõrvaldanud, kuid lubanud need pärast nõuetele vastava märgistuse saamist uuesti müüki panna.