Millised on eratee omaniku õigused

Hanneli Rudi
, Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnel pool nõuab omanik eratee kasutajatelt raha.
Mõnel pool nõuab omanik eratee kasutajatelt raha. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Kuigi paljud maaomanikud panevad tee äärde oma valdustes liiklemist keelavaid märke, siis tegelikult saab seda teha vaid paari kindla liiklusmärgi abil.

«Teeseaduse järgi on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal, eratee,» selgitas majandusministeeriumi teedetalituse peaspetsialist Lauri Künnapuu. Ta rõhutas, et erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Teeseaduse kohaselt peab eratee olema tähistatud liiklusmärgiga «Eravaldus» (märk 643).

«Kui eratee omanik ei soovi lubada erateed teistel kasutada, siis tuleb paigaldada vastav liiklusmärk,» rääkis Künnapuu. Vastavad märgid on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega «Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele». Märgi 311b korral tohib sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal. Märgi 311c korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loal või märgil nimetatud isik. Märgi 311d korral tohib sõidukiga sõita eratee omaniku loata omal vastutusel, kuna erateel ei ole loodud tingimusi ohutuks liiklemiseks.

Kui eratee omanik on pannud erateele sissesõitu keelava märgi, siis alarmsõiduk (kiirabi, politsei, päästeamet), kellel on sõidukil sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib seda teed kasutada, kui on tagatud ohutus.

«Teistele sõidukitele kehtivad liiklusseaduse nõuded. Näiteks märgi 311b kasutamisel tohib erateel sõidukiga sõita ainult eratee omaniku loal,» rääkis Künnapuu.

Avalik eratee

Kui  avalikust huvist lähtuvalt on vaja, et eratee oleks avalikult kasutatav, siis sõlmib riik või valla- või linnavalitsus eramaa omanikuga vastavad kokkulepped eratee kasutamiseks. «Riigi või kohaliku omavalitsuse ja tee omaniku vahel sõlmitavas lepingus määratakse eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad,» rääkis Künnapuu. Kui vastavad lepingud on sõlmitud, siis on tegu avalikult kasutavaks teeks määratud erateega ning antud tee omanik on kohustatud vastavalt kokkulepitud tingimustele lubama igaühel teed kasutada.

 Olukorda, kus eratee on ainus võimalus jõuda järgmiste kinnistuteni,reguleerib ametniku sõnul asjaõigusseadus. Selle kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt,  õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.  Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. «Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus,» lisas Künnapuu.  Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

 Küsimusele, kus võiks juhuslik möödasõitja teada saada, milline tee on eratee, vastas ametnik, et Eestis on olemas riiklik teederegister, mis koosneb riigimaanteede andmebaasist, kohalike teede andmebaasist ja erateede andmebaasist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles