Ma ei ole kunagi tundnud vajadust võltsrindade järele, kuid paar päeva tagasi suutis norskav kaaslane kritiseerida mu rinnapartiid. Vähe sellest, et C-korv jääb tema kätele liialt väikeseks, soovitas ta mul mõelda silikoonrindade paigaldamise peale. Kas ma tegelikult ka muretsesin eelmisel nädalal, et võin trummipõrinale sarnast norskamist kommenteerides tema tundeid riivata?
Tean, et loomulik ilu on asendunud silikoonrindadega, polsterdatud rinnahoidjatega, geelküüntega, ripsmepikendustega, juuksepikendustega, süstitud nägudega, solaariumipäevitusega jne, kuid lihtsa inimesena olen säilitanud isegi oma ehtsa juuksevärvi. Ma ei poolda ürgnaiselikku suhtumist oma välimusse, kus kulmud on jäetud looduse kasvada, kuid leian, et igakuine Botoxi süstimine noorte naiste päevakavas on liialdamine.
Silikoonrindade peale mõtlema jäädes avastasin, et tegemist on populaarsuselt enim levinud iluoperatsiooniga. Ameerikas on lausa tavaline endale sünnipäevaks suuremaid tisse soovida. Võttes arvesse sealseid iluideaale ja keskkonda, kus enamikul naistest on väga suured rinnad, ei saa ma neid ka kritiseerida. Pigem olen ennast hakanud tundma n-ö pesulauana.
Võlts rindade kohta uurides mõistsin, et igaühel on oma põhjus nende paigaldamiseks. Nende hulgas on palju noori, kes teismeliseeas vanemaid naisi vaadates seksikamast kehast hakkavad unistama, kui ka mitme lapse emasid, kes peale rinnaga toitmist ennast uuesti vormi tahavad ajada. Paljud naised, kes on enne sünnitust kobeda rinnapartiiga olnud, võivad hiljem avastada end kandmast täidetud ja polsterdatud rinnahoidjaid. Pealegi naised, kes AA-korvi kannavad, lihtsalt ei oska ilma silikoonideta enese kehaga rahulolu saavutada.
Inimesi ehmatab sõna «silikoonrind» ära, sest tihtipeale luuakse võrdlus pornofilmi staaridega. Tegelikult on arstiga konsulteerides võimalik valida enda kehaga kõige sobivam silikooni suurus ja kuju või vastupidiselt Pamela Andersoni partiid jäljendades kõige ebaloomulikumad, ümmargusemad ja suuremad rinnad. Siinkohal tuleb siiski arvestada asjaoluga, et silikooni paigutusest, kas rinnalihase peale või alla, ja suurusest oleneb operatsioonijärgne paranemine ja sellega kaasnev valu. Samuti võtab aega uute rindadega harjumine, sest nad on endistega võrreldes palju raskemad ja suuremad.
Pidevat kajastust on leidnud ka silikoonrindade operatsiooni ohtlikkus naistele. Kuna tegemist on küllaltki kalli protseduuriga, otsivad kokkuhoidlikumad inimesed soodsamaid võimalusi, mis võib lõppeda ka nurgataguste lõikustega. Tänapäeval on naisi piisavalt hoiatatud lohakate kirurgide eest, kes valesid materjale kasutavad, mistõttu eelistatakse hea protseduuri eest maksta pigem rohkem.
Müüte uurides on enamiku naiste hirmuks silikooni purunemine. Väga mitmeid dokumentaalfilme on koostatud, rääkimaks selle eluohtlikkusest juhul, kui midagi läheb valesti. Tegelikult on tõenäosus selleks sama suur kui auto alla jäämine. Ka imetamine on pärast lapse saamist võimalik. Ainult, et kuna rinna esialgne kuju võib muutuda, on vajalik neid hiljem uuesti kohendama minna. Puuduva hamba asemel paned siiski uue ja hambaplomme käiakse ka vahetamas.
Mitmetelt meestelt arvamust küsides sain aru, et neil ei ole vahet, kas tegemist on päris või võlts rinnaga. Peaasi, et naine on naiselik ja endaga rahulolev. Isiklikult tegin otsuse, et norskav mees on ajalugu. Järgmiseks võtan mehe, kes ei norska ja on väiksemate kätega. Ennast lohutan asjaoluga, et kui mu rinnaümbermõõt osutub Ameerikas probleemiks, tuleb Aasiasse kolida.