«Nakkav» haigutamine viitab empaatiavõimele

FOTO: Phovoir/ScanPix

Kui inimene sinuga suheldes haigutab, ei tohiks solvuda. Sel pole mingit seost sinu jutu igavuse või temapoolse lugupidamatusega.

Uuringud lükkavad ümber sajandeid usutud tõekspidamise, et haigutamise käigus saab aju rohkem õhku ja aitaks seega ajul paremini töötada. Järjest enam on uuringuid jõudnud seisukohale, et haigutamise põhjuseks on aju jahutamine, kirjutab The Wall Street Journal.

Kliimamuutused mõjutavad ka seda, kui tihedalt inimesed haigutavad. Ameerikas, Tucsoni linnas, viidi läbi kaks küsitlust, üks talvel ja teine suvel. Jalakäijatel paluti vaadata haigutavaid inimesi ning rääkida sellest, kui tihedalt ning millal nad ise haigutavad.

Talvel küsitletutest haigutas kaks korda vähem inimesi kui suvel. Samuti haigutati võrreldes suve keskpaigaga vähem suve alguses, mil temperatuur oli oluliselt madalam.

Mõned teised uuringud näitavad, et haigutamine tiheneb kui inimesed kogevad suurt kuumust või kui nende otsaesisele on pandud soe kompress.

Selgub, et seltskonna sisene haigutamine võib suurendada empaatiat. Haigutamist peetakse nakkavaks, kuid haigutuse «püüdmine» sõltub inimese empaatiavõimest ja isiklikust sidemest haigutajaga.

Inimeste käitumise jälgimine töökohtadel ning restoranides näitas, et inimesed reageerisid kaaslase haigutamisele suurema tõenäosusega siis kui nad olid inimesega lähedased. Neil inimestel, kellel on probleeme sotsiaalse suhtlemise või empaatiavõimega, haigutavad oluliselt vähem.

Tagasi üles