Vanem peaks säilitama enesekontrolli ka vihasena

Vanem peaks jääma rahulikuks.

FOTO: Wavebreakmedia ltd/Scanpix

Hoolimata sellest kui palju me oma lapsi armastame ja nende kasvamist naudime, esineb igal lapsevanemal olukordi, kus on raske jääda rahulikuks ning reageerida adekvaatselt.

Emmedeklubi vahendab lastepsühholoogiaekspert doktor Victoria Samueli näpunäiteid, kuidas viha korral käituda.

Muuda enda suhtumist lapse käitumisse
Vanemad usuvad tihti, et laps ärritab neid tahtlikult ning see teadmine ajab kergelt raevu, kuid see pole nii. Loobu mõttest, et su beebi või väikelaps üritab sind hulluks ajada. Selline manipuleerimine on väikelapse arengus võimatu, sest see nõuab, et laps saaks aru, et teistel inimestel on nende omadest erinevad uskumused ja kavatsused. Psühholoogilises käsitluses «mõtete teooriaks» nimetatav arenguetapp on olemuselt suhteliselt keeruline ning lapsed pole reeglina selliseks mõttekäiguks enne kolmandat-neljandat eluaastat võimelised.

Püüa vaadata oma väikelast sellisena, nagu ta on. Ta väike inimene, kes naudib oma uut oskust ringi liikuda ning uurima end ümbritsevat maailma suure uudishimu ja huviga. Pea meeles, et kui  väikelaps tekitab kaost, ei saa ta lihtsalt aru, milline mõju sellel teistele inimestele on, sest ta pole veel õppinud enesekontrolli ja käitub impulsi ajel. Tal puudub ka ajataju, seega ta ei oska oodata.

Kui sa tunned vanema lapse puhul, et ta üritab sind meelega mõjutada, proovi mõista, mis sellist käitumist põhjustab. Ehk on ta õppinud, et sind närvi ajades on võimalik saada asju, mida sa tavaliselt ei luba. Veendu, et laps saaks tähelepanu selle positiivse käitumise puhul, mida sa sooviksid rohkem näha.

Enneta stressirohkeid olukordi
Pea meeles, et lapsed «imavad sisse» neid ümbritseva emotsionaalse kliima. Kui sina oled närvis, on seda ka nemad.

Kasuta selgeid, lühikesi ja lihtsaid käsklusi, ning hoia hääletoon tasakaaluka, rahuliku, kuid kindlana. Lapsed "korjavad üles" iga vihje närvilisusele – värina või viha sinu hääletoonis ja see muudab neid kergemini ärrituvaks.

Väldi lapsega rääkides sarkasmi, ähvardusi, sildistamist ja kriitikat.
Näiteks: «Suurepärane, nii tore on sinu tekitatud segadust koristada!»
«Kui sa kiiresti ei tee, ma lähen ilma sinuta!»
«Sa oled nii isekas!»  
«See võtab sul igavesti aega, sa oled nii laisk!»

Lühikeses plaanis ajavad need laused lapse endast välja ja pikas plaanis võivad need tema enesehinnangule halvasti mõjuda.

Vanemad on enamasti teadlikud, et lapse kiitmine hea käitumise pärast on tähtis, kuid kui lapsed on viimasel ajal pisikese terroristi kombel käitunud, võib tekkida vastumeelsus jagamaks komplimente. Sea endale väikseid eesmärke, näiteks esialgu pane paika, et kiidad last nelja asja eest päevas ja suurendad seda arvu siis järk-järgult. Mida rohkem kiitust, seda rohkem head käitumist.

Pange paika kodu reeglid ja tagajärjed - kirjuta need üles ja aseta nähtavale kohale. Kui teil on reeglid kokku lepitud, teab laps, mida temalt nõutakse ja on väiksem tõenäosus, et ta reageerib hetke ajel.

Pane paika iganädalane puhkeaeg – see ei ole luksus vaid vajadus. Selleks võib olla massaaž, tore jalutuskäik, muusika kuulamine või lihtsalt lõõgastav vann.

Enesekontrolli hoidmine
Vihasena reageerimine viib tavaliselt tormakate otsusteni, mis võib jõuda agressiivse käitumiseni, nagu karjumine, laksu andmine või äärmusliku distsipliini kehtestamine.  Tulemusena tunned sa end süüdi ning laps on ärritunud seisundis.  Viha on normaalne emotsioon, kuid enesekontrolli kaotamine mitte.

Emotsioonide taltsutamiseks teadvusta endale keha reaktsioone tugevale emotsioonile.  Näiteks südame pekslemine, värinad või higistamine. Kui neid märkad, lõpeta see mida teed ja proovi objektiivselt vaadata, mis on sinu emotsiooni tegelikult põhjustanud. See aitab olukorda paremini kontrollida. Räägi lapsele, kuidas sa end tunned, kuid ära tee seda ründavalt. Selgita talle, et tema mingit laadi käitumine tekitab sinus negatiivseid emotsiooni. Näiteks: «Kui sa nimetad mind koledate nimedega, saan ma pahaseks.»

Ärritunud seisundis ei ole õige aeg aruteluks. Näita tahet probleeme lahendada, kuid tehke seda hiljem. «Me võime sellest homme peale hommikusööki rääkida, aga praegu olen ma selleks liiga närviline.»

Kui su lapsega on kõik korras, vii ta «aeg maha» toolile ning eemaldu olukorrast. Hinga sügavalt sisse-välja. Nina kaudu sisse ning suu kaudu välja, nii aeglaselt, kui võimalik. Proovi käsi omavahel kokku suruda - nii kõvasti, kui jaksad. Kui sa välja hingad, lase käed lõdvaks. See aitab kehal ennast välja elada ja sa tunned ennast rahulikumana.

Kui sul on oma last raske hetkeks omaette jätta, kasuta hajutamise tehnikat (lugemine, näitlemine, laulmine või luuletuste lugemine), et lõpetada enda mõtlematult käitumine. Kasuta positiivset enesesisendust. Ütle endale: «Ma annan endast parima,» või «Ma jään rahulikuks!» Ela oma viha välja mõne muu tegevusega, mis sinu jaoks toimib. Näiteks tolmuimejaga koristamine, oma lemmiklaulu laulmine, võimlemine vms.

Osad vanemad leiavad, et kasulik on pidada päevikut kuhu oma vihahood kirja panna. See on hea moodus elada välja oma emotsioone ning aitab leida enda ja lapse käitumises korduvaid mustreid. Kui näed, et kaotad regulaarselt kontrolli oma viha üle ja tundub, et miski ei aita, oleks hea professionaalset abi otsida.

Tagasi üles