Lugeja küsib: kuidas säilitada rahulikku närvi ämmaga koos elades?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

« Mul on ühe aasta ja kolme kuu vanune laps ning elame lapse sünnist alates mehe ema korteris. Minu jaoks häirivaid tegureid on mitmeid. Algusest peale on mind ärritanud see, kui ämm tuleb, võtab küsimata lapse ja läheb temaga teise tuppa. Seda on ka siis juhtunud, kui soojendan parajasti lapsele toitu, ämm võtab lapse ja läheb temaga oma tuppa mängima. Kord mehe juuresolekul võttis ka midagi ütlemata-küsimata lapse ja hakkas ära kõndima, kui mees küsis, et kuhu sa meie lapsega lähed nüüd niimoodi ja tahtis ise lapse sülle võtta. Ämm ei lasknud ja ütles et tema laps, » kirjutab mures ema.

«Peale lapse sündi tulid mehepoolsed sugulased katsikule nii, et ämm lihtsalt ütles, et laupäeval tulevad. Minu teada korraldavad tänapäeval siiski vanemad katsikuid. Mees ütles seda oma emale, aga tema vihastas ja lausus, et katsikutele tullaksegi ette teatamata. Mees on öelnud, et ta saab aru, et me peaksime omaette elama, aga ta kardab, et me ei tule rahadega toime. Ema juures on mugavam - ema ostab söögi ja maksab kommunaale. Lisaks ostab ämm oma pojale veel riidedki selga. Kas on võimalik sellises olukorras kuidagi rahulikku närvi säilitada? Raskemaks teeb olukorra ka see, et ise olen vaikse ja tagasihoidliku iseloomuga,» kirjutab lugeja.

Vastab psühholoog-pereterapeut Siiri Tõniste.

Olete kahtlemata keerulises olukorras - kuidas ämma juures elades ja tema toetust vastu võttes, selgemaid piire enda pere ja ämma vahel tõmmata. Aga oma pere heaolu nimel tuleb seda teha. Tundub, et vähemalt mehega olete selles osas ühte meelt. Enne, kui ämmaga tõsised kõnelused ette võtta, peaksite mehega omavahel selgeks rääkima, mida soovite saavutada. Kui palju ja millist abi te ämmalt ootate ja millist käitumist üldse ei aktsepteeri.

Emaga sel teemal kõnelemise peab ikka teie mees ette võtma või vähemalt seda vestlust juhtima. Lapse sünd noorperre tekitab vanavanemates tihti ebarealistlikke ootusi ning vahel ka tunnet, et nende abi on hädavajalik. Kõigest sellest, mida tegelikult vajate ja ootate, tuleks avameelselt rääkida. Enamasti saavad vanavanemad aru ja rahunevad ka ise. Ämma vihastamisi ei tuleks hinge võtta (kui te muidugi ise talle pahasti pole öelnud), temagi peab oma elus peale laste suurekssaamist uued tegevused ja eesmärgid leidma.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles