Pisiasjadega arvestamine tagab õnnestunud jaanipäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui inimestel pole teatud tegevusi, kisub joomiseks,» nendib Aliis Vene, Piigade Peoagentuuri üritustekorraldaja. See, kuidas ja millise tihedusega päevakava tuleks kokku panna, sõltub Vene sõnul suuresti sisetundest.
Tegevus annab emotsiooni
«Ei pea olema nii, et üks tegevus on teises kinni,» ütleb ta, kuid nendib, et mõnedes seltskondades ei oskagi inimesed tegevuste vaheliste pauside ajal ise vestlust arendada või tegevust leida. Samas mõnes teises seltskonnas sooviksid inimesed pidevate tegevuste asemel rohkem omavahel vestelda. Sellistel juhtudel võibki olla vaid üks aktiivne tegevus, näiteks omavaheline mõõduvõtmine või võrukeelsete sõnade viktoriin, kuid see peaks olema hästi läbi mõeldud ja kindlate reeglitega, et anda tugevat emotsiooni tervele peole. Vene toob näiteks, et sellel jaanipäeval korraldab ta üht kolhoosinostalgia pidu, kus on vaid üks mõõduvõtt – sita loopimise võistlus. «Me saame anda oma peole ise tähenduse,» ütleb ta.
Info otsimine võtab aja
Vene hinnangul on jaanipäeva pärimus inimestest nii kaugele jäänud, et tegelikult algset tähendust enam ei mäletata. «See, et me läheme jaanipäeval kuskile platsile kontserdile, ei ole tegelikult päris jaanipäev,» räägib Vene, et tegelikult on traditsiooniliselt tegemist põllumeeste kevade lõppemise ning suve alustamise peoga, millel olid omad kombed ja traditsioonid. «Eks inimestel on kiire ja teisipidi see oleneb ka sellest, mida inimesed väärtustavad,» mõistab Vene.
Ta nendib, et taustainfo kokku otsimine on paras töö, sest kuigi internetis mainitakse üldsõnaliselt erinevate tähtpäevade kombed ära, napib täpsemaid kirjeldusi sellest, kuidas neid asju päriselt läbi peaks viima. Seega tuleb hankida infot vastavasisulistest raamatutest.
Pisidetailid loevad
«Inimesed ei oska näha pisidetaile, mis tavaliselt määravad ürituse kvaliteedi,» toob Vene välja põhilise vea. Eriti kipub see probleem esinema siis, kui inimesed otsustavad ise toidud valmistada. «Mina soovitan kõik asjad paberile kirja panna, ükskõik kui väike detail see ka pole,» räägib Vene, et ürituste korraldamisel tuleks peoplaani kirja panna isegi nööpnõelad. Selline lähenemine nõuab küll tohutult aega, kuid ennetab piinlikud olukorrad.
«Ma soovitan mõelda üritus läbi detailselt külalise seisukohast: pakutakse torti, sooviksin selle kõrvale kohvi ja kohvi sisse võiks minna suhkur ning koor,» toob Vene näite.
Alkoholivalik väikseks
Samuti tasuks kriitiliselt läbi mõelda külalistele pakutav menüü. Vene soovitab suvistel pidudel pakkuda võimalikult vähe kiirelt riknevaid toite ning kirjeldab, kuidas suvistel pidudel südaöö paiku kõik hapukoorega salatid minema visatakse. «See on puhtalt sinu enda raha,» rõhutab Vene.
«Ka ei ole mõtet võtta tohutult erinevaid alkoholisorte,» selgitab Vene, et rikkaliku joogivaliku puhul jõuab olukord paratamatult selleni, et lõpuks juuakse erinevaid marke läbisegi ning alkoholi mõju inimestele on rängem.
Professionaalse üritustekorraldaja jaanipäevaks palkamiseks on Vene sõnul suure tõenäosusega hilja, kuid kohe alustades jõuab ühe meeleoluka peo kokku panna küll. «Varuge endale kindlasti aega,» soovitab ta.